Nou pé di sa nou lé anlè yo mé fout yo fò, dann !

     Nou andwa rayi Bétjé Matinik pou salopté yo fè zanset-nou, men fok nou rikonnet an bagay kanmenm : yo fò kité fò ka alé.

     Ki manniè sa ? Enben, yo fò toubannman adan zafè koupé zeb anba pié-nou ek rékipiré lidé-nou toupannan yo ka détounen sé lidé-tala nan sans-yo. Nan sans-lan ki ka ranjé yo a. Mi 2 lekzanp anpami anchay lo dot :  

 

     . an bann ti Bétjé désidé kréyé an asosiyasion ki ka détounen lidé Lakréyolité. Yo kriyé'y "TOUS CREOLES" ek adan'y ni tout kalté moun (Bétjé, Milat, Neg, Zendien kisasayésa...). 

 

     . an bann gwo Bétjé désidé lianné épi l'Afrik, bagay pou sa détounen lidé sé Panafrikanis-nou an ek sé jou-tala yo jis ka fè vini Matinik prézidan an péyi afritjen ki ké mennen épi'y an karantenn artis. 

 

   Douvan sé makakri-tala, ki sé Kréyolis-nou an ki sé Panafrikanis-nou an rété estébékwé akwèdi boksè ki risivwè an bidim kout-tjok nan mitan tet !

   Sa vré ki sé Kréyolis-la chaché riposté ek yo matjé anchay teks pou démontré ki Lakréyolité pa ni an tjou-patat pou wè épi "TOUS CREOLES". Yo espitjé ki sé apré labolision lestravay ki Bétjé déklaré ki sé yo yonn ki "Kréyol" kivédi ki natif-natal Matinik ek ki fok té rivoyé Neg an Afrik kon sé Méritjen-an té fè a. Dayè, sé ansien esklav méritjen-an kréyé 2 péyi : Sierra-Leone ek Liberia. Sé ki, toulitan Neg Matinik té esklav, poblem sav ki moun ki léjitim an péyi-a, ki moun ki natif-natal, pa té ka pozé kò'y pis an esklav pa té an moun nan zié sé Bétjé-a. Mé an 1848, poblem-la vini paret an manniè blip ek adan dives jounal ki té ka paret nan déziem lanmwatié 19è siek-la nan lavil Sen-Piè, pliziè Bétjé mandé ki yo viré-voyé Neg Matinik an Afrik. Kivédi, ant 1848 ek 2007, dat éti asosiyasion "TOUS CREOLES" vini kréyé, kivédi pannan pres 160 lanné, Bétjé déklaré ki sé yo yonn ki té Kréyol épi sibitman, yo anni bokanté pawol. Yo chanjé diskou ek atjelman yo ka di ki tout moun "Kréyol" !!!!

   Sa vré ki sé Panafrikanis-la toujou goumen pou fè Matinitjé konpwann ki fok yo lianné épi l'Afrik pis sé koté-tala laplipa zanset-yo ka vini. Yo mété doubout pliziè mouvman pou sa mandé "réparasion" pou zafè lestravay-la ek yo dépotjolé estati esklavajis kon ta D'Esnambuc ek Joséphine ki té ka défidjiré lavil Fodfwans. Men, yo pa rivé konvenk moun Matinik magré sa davwè ni twop moun lakay-nou ki pè kon Djab pè dlo bénit ki nou vini kaskod tjek jou épi La Fwans. Yo pè ped lajan fwansé ek l'Ewop ki ka pèmet nou trapé an larel-lavi ki pli wo ki ta sé lézot péyi La Karayib la ek menm laplipa sé péyi L'Afrik la. 

   Kidonk, ti Bétjé kouyonnen nou ek gwo Bétjé kouyonnen nou. 

   Sa bel ba nou !...

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Manuel Valls, le facho islamophobe, est de retour

    QUI EST LE...

    Albè

    01/05/2024 - 09:43

    ...plus con des deux sur la photo ? Question à mille francs ! Enfin, euros plutôt...

    Lire la suite
  • L'arrière-grand-père maternel de Joan Bardella était...algérien

    RAPIDE MISE AU POINT

    MAMDIARRA DIAWARA

    30/04/2024 - 20:24

    1) Où avez vous lu que j'ai écrit "les Musulmans" ainsi que "descendants d'Arabo-subsaharo-musul Lire la suite

  • Conférence de Martinique-Ecologie sur l'oeuvre de Frantz Fanon

    C'EST QUI ?

    Albè

    30/04/2024 - 18:29

    Le PPC ? Le Parti Populaire Communiste ? Le Parti Progressiste Caméléon ?

    Lire la suite
  • Conférence de Martinique-Ecologie sur l'oeuvre de Frantz Fanon

    Albè, c'est moi que vous visez?

    Frédéric C.

    30/04/2024 - 18:03

    Je posais juste une question, avec le regret de n'avoir pas pu assister à l'une événement ? Lire la suite

  • L'arrière-grand-père maternel de Joan Bardella était...algérien

    "M.Diawarra", vous oubliez (sciemment ?) qu'aucune identité...

    Frédéric C.

    30/04/2024 - 15:51

    ...n'est stable définitivement. Ni un individu, ni une communauté (nationale ou pas). Lire la suite