Lè ou fè tan wouvè radio'w oben télé'w, lè ou jété an zié asou sé nichtwel (rézo) sosial la atè Matinik, ou sé di sé anni ladjè épi dézod ki ni tout lasent-jounen.
Lè ou fè tan wouvè radio'w oben télé'w, lè ou jété an zié asou sé nichtwel (rézo) sosial la atè Matinik, ou sé di sé anni ladjè épi dézod ki ni tout lasent-jounen.
Tala ka dépotjolé an estati, lot la ka jouré manman an adversè politik asou whatsap oben Fesbouk, an lot ankò ka maré an chenn alantou ren an mè konsidiré nou té nan lépok lestravay toujou. Kisiswa koté-a ou gadé a, ou sé di pep Matinik la anni vini dekdek toubannman.
Mé sé an lérè ki la, an bidim lérè. San vréyé lavwa, san fè pies kalté tanbi, ni an patjé moun, ki granmoun ki jenn, ki vet ki matrité, ki nonm ki fanm, ki ka débat pou sa vréyé ti tet zépeng Matinik nou an douvan. Sé moun-tala, sé média-a pa ka djè palé di yo malérezman ek nouvo ribrik MONTRAY tala, éti non 'y sé "BRA POU NOU ALE", fet pou sa valorizé tou sa sé moun-tala ka fè kisiswa adan lagrikilti, latjuizin, laliwonday, lartizana, lakilti kisasayésa...
Nou pé ba pliziè kontel (ekzanp) bagay ka fet ek ki obidjoul pou divini Matinik : zafè kafé a éti an trantenn agrikiltè ka viré-planté a épi plan kafé éti De Clieux té mennen-vini an 1720. An gwo konpanyi enpowtasion kafé péyi Japon ka ba Pak Natirel Matinik an bel pal pou sa vréyé douvan sa yo kay kriyé "Café Excellence Martinique". An kafé ki ké vann dis fwa pli chè asou marché mondial la. Ni zafè ridémaraj kilti kako-a tou pis an tan lontan, nou té mapipi adan sa. Ni krey-moun (asosiyasion) ki ka bat pou sa pwopté fonfonn lanmè Matinik ek ki ka tiré lo kochonni-a nou ka voltijé adan'y lan : woul loto, chez, saché plastik kisasayésa..., bagay ki ka toufé sé pwéson-an ek ka dékalé lavi anba lanmè anmizi-anmizi.
Sé dayè davwè nou pa ka pòté anlè sifizanman sé kalté inisiativ-tala ki ka fè nou kwè ki Matinik sé an péyi ki ni ayen ki ladjè ek dézod andidan'y. Nouvo ribrik-tala fet pou pèmet nou bokanté larel. Nenpot moun ki lé palé di an inisiativ entérésan pé vréyé an artik ba nou pou sa palé di'y : montraykreyol@gmail.com
Bra pou nou alé !
Vous auriez donc dû écrire :le transport ,"un des secteurs mal géré par les Nègres "
Lire la suite
...veut-il dire "BIEN GERER" ? Lire la suite
(voir ligne 34)
...avec l'immense succès que l'on sait ...
Lire la suite
Malgré les efforts surhumains produits pas le cerveau du commentatmenteur précédent ,le papilloni Lire la suite
C'est TOI, bouffon, qui a parlé de "polygamie", profitant à nouveau de l'occasion pour attaquer l Lire la suite
Deux exemples cumulés de la perversité mentale de sa Majesté Enculé 1er ,le Roi des cons vulgair Lire la suite
..an péyi afritjen yo ka kriyé Tanzani. Lire la suite
Pour l'instant c'est la Thaïlande qui réagit, d'ailleurs ils ont voté une loi.
Lire la suite
...plusieurs femmes, conard ! Et en dialecte négro ça s'appelle des "fanm-déwò". Lire la suite