Ni anchay moun ka fè an patjé bagay adan ti péyi Matinik la

      Lè ou fè tan wouvè radio'w oben télé'w, lè ou jété an zié asou sé nichtwel (rézo) sosial la atè Matinik, ou sé di sé anni ladjè épi dézod ki ni tout lasent-jounen.

      Lè ou fè tan wouvè radio'w oben télé'w, lè ou jété an zié asou sé nichtwel (rézo) sosial la atè Matinik, ou sé di sé anni ladjè épi dézod ki ni tout lasent-jounen.

       Tala ka dépotjolé an estati, lot la ka jouré manman an adversè politik asou whatsap oben Fesbouk, an lot ankò ka maré an chenn alantou ren an mè konsidiré nou té nan lépok lestravay toujou. Kisiswa koté-a ou gadé a, ou sé di pep Matinik la anni vini dekdek toubannman.

        Mé sé an lérè ki la, an bidim lérè. San vréyé lavwa, san fè pies kalté tanbi, ni an patjé moun, ki granmoun ki jenn, ki vet ki matrité, ki nonm ki fanm, ki ka débat pou sa vréyé ti tet zépeng Matinik nou an douvan. Sé moun-tala, sé média-a pa ka djè palé di yo malérezman ek nouvo ribrik MONTRAY tala, éti non 'y sé "BRA POU NOU ALE", fet pou sa valorizé tou sa sé moun-tala ka fè kisiswa adan lagrikilti, latjuizin, laliwonday, lartizana, lakilti kisasayésa...

         Nou pé ba pliziè kontel (ekzanp) bagay ka fet ek ki obidjoul pou divini Matinik : zafè kafé a éti an trantenn agrikiltè ka viré-planté a épi plan kafé éti De Clieux té mennen-vini an 1720. An gwo konpanyi enpowtasion kafé péyi Japon ka ba Pak Natirel Matinik an bel pal pou sa vréyé douvan sa yo kay kriyé "Café Excellence Martinique". An kafé ki ké vann dis fwa pli chè asou marché mondial la. Ni zafè ridémaraj kilti kako-a tou pis an tan lontan, nou té mapipi adan sa. Ni krey-moun (asosiyasion) ki ka bat pou sa pwopté fonfonn lanmè Matinik ek ki ka tiré lo kochonni-a nou ka voltijé adan'y lan : woul loto, chez, saché plastik kisasayésa..., bagay ki ka toufé sé pwéson-an ek ka dékalé lavi anba lanmè anmizi-anmizi.

          Sé dayè davwè nou pa ka pòté anlè sifizanman sé kalté inisiativ-tala ki ka fè nou kwè ki Matinik sé an péyi ki ni ayen ki ladjè ek dézod andidan'y. Nouvo ribrik-tala fet pou pèmet nou bokanté larel. Nenpot moun ki lé palé di an inisiativ entérésan pé vréyé an artik ba nou pou sa palé di'y : montraykreyol@gmail.com

           Bra pou nou alé !

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Réserves de gaz naturel : Barbade (140 millions de M3), Martinique (30 milliards de M3)

    Connard d'enculé ,va !!

    poi

    23/10/2025 - 11:38

    Ah bon ???Parce qu'il y a eu une abolition en 1948 ? Où ça ??

    Lire la suite
  • Réserves de gaz naturel : Barbade (140 millions de M3), Martinique (30 milliards de M3)

    CONNARD, VA !

    Albè

    23/10/2025 - 09:47

    Comme si à l'Abolition de 1948 les Nègres avaient cessé de travailler gratuitement pour la France Lire la suite

  • Réserves de gaz naturel : Barbade (140 millions de M3), Martinique (30 milliards de M3)

    Réponse à "Quotidien Libération"

    poi

    23/10/2025 - 08:56

    Contrairement à ce que raconte ce commentaire les Mqs n'ont pas travaillé gratuitement pour la Fc Lire la suite

  • Quand la délégation du Qatar pleurniche à l'ONU

    T'AS RIEN COMPRIS A MES EXPLICATIONS !

    Albè

    21/10/2025 - 20:12

    Je n'ai pas comparé Chamoiseau à Comte du tout. Lire la suite

  • Quand la délégation du Qatar pleurniche à l'ONU

    Et toi comme quatre !!!! voire plus ...

    poi

    21/10/2025 - 18:59

    Ainsi ...tu te compares à Chamoiseau (Prix Goncourt ) et à Auguste Comte ( Fondateur du positivis Lire la suite