Toupatou Matinik nou ka gloriyé (célébrer) goumen gangan-nou (ancêtre) mennen pannan pasé twa siek pou rivé pété chenn-yo ek sòti anba lopsion ladjoukann (esclavage).
Nou ka fè swaré bèlè, konférans asou listwè, pies téyat, espozision penti kisasayésa..., bagay ki bel ek ki fò toubannman. Men, nou pres toujou ka bliyé apiyé asou an bagay : sé té anni kréyol éti sé djouk-la (esclave) té ka palé. Bétjé ek moun koulè lib té ka palé dé lang, fwansé ek kréyol, men Neg, laplipa Neg, sé yon sel lang yo té konnet. Sa yo kriyé "zépon natirel"-yo. Fout pawol-tala bel ! I ka montré nou antouléka ki abo Bétjé ek Milat té ka tiré méprizasion ba kréyol an tan ladjoukann té ka woulé, sé Neg-la, okontrè, té jaja lang-yo. Sé adan'y yo té ka rakonté kont, chanté bèlè, vréyé titim-bwa-chech alé ek soutou, palé tou lé jou, bokanté pawol tou lé jou.
Sé anni (seulement) apré labolision ladjoukann ki yo mété adan tet Neg ki kréyol sé pa an lang, ki i sé an patwa, an bagay ki sal el vilgè. Aliénasion-tala woulé di 1848 a 1970 apochan (à peu près) lè an bann matjè (écrivain) désidé sèvi épi kréyol pou poem, pies téyat, roman kisasayésa...Lè yonndé langannis (linguiste) kontel Jean Bernabé koumansé djoubaké (s'employer à) pou ba lang-la an lékriti, an gramè ek an diksionnè. Sé kréyolis-tala bat tou (aussi) pou fè kréyol rantré adan lékol ek linivèsité épi soutou mennen Léta fwansé a kréyé konkou pou sa rikrité pwofésè kréyol (CAPES, Agrégation).
Apré sa, kréyol anni rantré toupatou : adan légliz, laradio ek latélé, asou panno piblisitè kisasayésa...Kréyol matjé nou lé di ! Davwè (parce que) sa ki pòtalan (important) sé ki lang-nou vini an lang nou ka matjé pa selman pou fè liv men adan lavi tou lé jou nou. An lang ki tout Matinitjé konnet li ek matjé !
Si zot wè nou rivé fè sa, sé pli bel gloriyé nou pé rann zanset-nou ki goumen kont ladjoukann.
Castré comme il l'a été par ses maitres arabes qui en firent après un muezzin ,l' ex-esclave Bil Lire la suite
...les Bumidomiens ils foutent quoi ? Combien de maires élus lors de la dernière élection ? Lire la suite
...ex- ou pseudo-"ex" métropoles coloniales, il y a une forte immigration des anciennes colonies Lire la suite
Les descendants de Bilal vont encore faire enrager notre "ami" Yug !
Lire la suite...avec le rhum Crassous-de-Médeuil. C’est infâmant pour ce rhum. Lire la suite
...Jean-François BEAUNOL. Lire la suite
On t'a découvert, mon gars ! Lire la suite
En effet les allemands paient des réparations, et on à dédomagés les juifs c'est normal.
Lire la suite
Quand on passe en ce lieu et qu'on en est pas blanc on s'en souvient.
Lire la suite
...dire que le mot d’ordre officieux de la direction de "Péyi-a" est : "J’arnaque! J’arnaque! Lire la suite