Dépi twa mwa, nou ka anni wè anchay oportinis ka anni tijé déwò akwèdi krab-mantou antan gwo lapli.
Kréyol Gwadloup ni an mo ki pli bel pou sa défini sé kalté moun-tala : dirigonflis. Sa lé di moun ka kouri vitman-présé "la éti diri-a ka gonflé". Sé kon sa nou wè an rapè (épi an Rolex a 51.000 éwo) ka vini soutienn Mouvman-an ki lé Aliyen sé Pri-a asou "Lamétwopol", nou wè sendikalis ki té ka chaché pann abò'y, nou wè swédizan endépandantis ki té ka pousé difé anbafey, nou wè labé ki ladjé wob-yo kisasayésa...
Sa ki pli red la sé wè lo moun-lan ki nou té konpwann yo té ni an bagay nan tet-yo ka di woulo-bravo ba sé Alignè Pri-a !
Ki moun ki ni kaka-bef nan tet-yo aplodi, pa ni pies poblenm. Ki vakabon ka vann ladwog oben zam bat lanmen pou aplodi tou, sa konprènab. Mé ki moun ki ni labitid réfléchi batjé adan menm kouyontiz-tala, sa red toubannman. Ki manniè sé moun-tala pé imajinen an sel sigonn ki an machandiz ki fet atè an Fwans pé vann ekzaktiman menm pri-a atè Matinik ? Fok vréman ni an zagriyen nan lespri'w pou kwè an bagay kon sa.
Men, sé pli kondanab-la sé sé oportinis-la ! Sé moun-la ki té adan parti politik la, ki té ni an pos adan sikti politik sé parti-tala ek ki blipman, désidé démisionnen ! Yo anni désidé rijwenn Mouvman sé Alignè Pri-a konsidiré yo té risivwè an lagras, an révélasion toubannman. Sof ki pannan lanné ek lanné, sé menm moun-tala té ka woulé adan parti politik yo sans janmen vréyé pié. San janmen di yo pa dakò épi larel politik li !
Sakré bann oportinis ki zot yé ! Lè éleksion ké fè tan rivé nou ké sa otjipé di tjou-zot ba zot.
...parvenus au pouvoir, s’adaptent aux réalités économiques, aux "contraintes extérieures". Lire la suite
Ceux qui te payent pour polluer la rubrique de ce site perdent leur temps car au moment où je réd Lire la suite
..."Cet aricle ME SEMBLE T - IL " énonce cet auteur : tout est dit !!! Lire la suite
Cet article__me semble-t-il__dit que le patronat et les élites françaises sont dix fois plus CONN Lire la suite
Tout comme les Italiens ,Il faudra faire confiance au "patronat français" et aux "élites frança Lire la suite