Poutji Sézè pa janmen tiré sé estati kolonialis la...

Rubrique

      ...pa pou dépotjolé yo mé pou mété yo an lot koté.

      Kontel adan an "Mizé Lakolonizasion" ! Nou té ké bien bizwen an bagay kon sa dayè pou timnmay-nou pé wè chenn yo té ka mété nan pié sé esklav-la, fwet yo té ka sèvi pou lenndé yo kou kisasayésa...

      Es té ni tjek obstak, tjek koraj jiridik ki té ka opozé Emé Sézé tiré sé estati Jozéfin, Dénanbik ek Chelchè a ? I rété mè pannan pres yon dimi-siek ek janmen lidé mété sé estati-tala an lot koté pa travèsé lespri'y ni pèsonn alantou'y kon Alitjè oben Darsiè.

      Sé an mistè ki la toubannman ! 

      An plis, lè yonndé aktivis té fè tan déchalboré kivédi koupé tet estati Jozéfin la, olié lanméri Fodfwans té pwofité di sa pou tiré'y, yo anni déplasé'y titak ! I té nan bonmitan La-Savann, yo mété asou bòdaj menm plas piblik tala. 

      An plis, lè, lontan apré sa dot aktivis déchouké estati Jozéfin ek Chelchè, mè Fordfwans lan, Didier Laguerre té pibliyé an dé-mo-kat-pawol pou trété yo di vakabon ("vandales") ! 

      Konpowtasion PPM épi sé estati-tala pannan yon dimi-siek enkonprènab menm !

Commentaires

Ès Sézè sé té on Bondié pou i fè tou sa...

Frédéric C.

09/11/2025 - 09:30

...ki matjé adan awtik-la? NON. Sé té on moun kon tout moun... I fè bon lérè épi vakabonnajri politik? Wi!.... Pou lan réstan-an, i fè anlo bagay pou nou pwan konsians di sa nou yé-a! ... Ès i té pé fè plis ki sa? Mwen pa sav. Nou pa sav!...Épi pa bliyé sé té on moun jénérasiyon-y. Sé pou sa (dixit sa Confiant té matjé an jou) tou i pa té ka matjé ayen an kréyòl, i té jis di kréyòl-la sé té an lang "limité" (sic). Confiant té fini konpwann Sézè pa té "anti-kréyòl", mè "anté-kréyòl". Sé sé jénérasiyon-an ki vini apré ki té pé travay anlè kréyòl-la... Pou zafè sé istati-a (épi dòt pwen), pétèt sé menm bagay-la. Li épi dòt trasé on bèl chimen, on bèl tras, é nou la ki ka krititjé-y pou sa i pa fè-a, fodré nou konpwann sé on chans nou ni épi trapé on gran boug kon-y (ès nou té kèy fè plis bagay si nou té alaplas-li? Mwen ka douté. I dwèt té biyen izolé.) Pétèt nou pa té kèy rivé katjilé kon sa jòdi-a si Sézè pa té pasé avan. Mè sa pa té on bèjé (cf "C.R.P.Natal"), ti mo ta-a sé té adan on pwenm, ki vé di on lidé métaforik. Dayè biyen gadé: i toujou di y pa té ni lidé fè an "carrière politique": dapré-y, lè i piloté lis-la pou sé élèksyon minisipal 1945-la, sa té kay on "candidature de témoignage" ki té kèy fè alantou 400 vwa épi pwenfinal. Li menm di i té biyen étonnen lè y wè lavalas vwa lis li-a té fè-a an 45... Kidonk annou éséyé pwan sa i simen... É lè man ka wè D.Laguerre òben SL òben Saint-Louis-Augustin, nou tout sav chapo Sézè tro gran pou yo. Jik Darsières té di: "On ne remplace pas Césaire. On lui succède". An plis, Sézè té ni on mas travay jèsiyon, endé moun ki té an chiyen, ay bay lavwa Lasanblé Nasionnal-la, entèvienn anlè tèloutèl dosiyé, dénonsé bon bagay, ay ba konférans toupatou pas tout moun té ka mandé ba-y. Épi i té ka matjé anpil: pwézi-y la, piyès téyat, bagay pi téorik nou biyen kontan ni jikapwézan... Tou sa ba on sèl moun!!! Épi man ka viré ensisté anlè sa: ès tout sé moun-lan ki rivé apré té kay alé pli lwen, épi plis fòs? Mwen ka douté... Man pa fannatik Sézè, men...kritik-la fasil.

AN LIV ELISABETH LANDI KA...

Albè

09/11/2025 - 10:54

..kontrèdi analiz-ou a ! I fini paret ek tit-li sé " UNE GRAMMAIRE DECOLONIALE D'AIME CESAIRE". Dèyè do liv-la nou pé li : "Comment l’aménagement d’une ville peut-il participer à libérer les mémoires coloniales ? Fort-de-France offre un exemple rare et puissant d’une urbanité pensée comme langage politique." . Sa ka fè mwen ri : Césaire pa janmen tiré sé estati kolonial-la mé dapré Landi, i chaché libéré nou "des mémoires coloniales" !!! Asé fè lafet !

Albè, mwen kèy gadé liv-la. Mè sé toujou menm...

Frédéric C.

09/11/2025 - 16:52

...bagay-la. E.Landi nèt an 1961. Sa toujou tré fasil krititjé on bagay lontan apré pou ba sé gwan moun-lan lison, pou on tan éti tout sé konsèt ta la-a poho té dévlopé kon jodi-a. Épi fòdré nou vérifié si sé istati-a sa pa té Léta koloniyal-la ki té fouté-y la (B. d’Esnambuc, Schoelcher, Joséphine de B.). Dapré mwen, sé sa: sé istati-a, sé bagay pou pwopagann kolonial. KIDONK DEZA POU YONN, fòdré gadé ki moun ki fouté-y la.. ÉPI fòdré gadé adan sé archiv minisipalité Foyal-la tou: ès Sezè pa éséyé mandé Léta (kivédi "Préfet"-a) tiré sé kochonnri ta-a, òben fouté yo an lòt koté. Si nou pa ni sé kalté éléman jiridik ta-a an lanmen-nou, nou pé pa pòté piyès jijman solid anlè sa ki fèt épi sa ki pa fèt... Albè, ou kay réponn mwen épi rigwori gra épi épé (biyen vè biyen pwòp!) pas ou pa ka asèté on moun bay-w kontradiksiyon. Mè ri pa ka ba on moun rézon. Lè mwen pa ni tout sé éléman, man ka pé bouch mwen...

O miracle d'amour, Mystère impénétrable

Daniel

09/11/2025 - 18:10

Bèl pasaj! Fodre-se pa jen arèste malmennen lèspri-nou, le lwa nou-an, pou nou vin pli ofilaplon.

" Sé an mistè ki la toubannman !" Awa !
Se pa an mistè, dapre mwen.

PPM se pa an mouvman endepandantis. Se 3° vwa depi lè yo fèt.
Pa bliye antan lezanne 60, Aimé CESAIRE te zanmi epi groupe Monrovia-a. Fodre se fè an liv anlè-sa. Se mesye te pè etenn limyè Leròp-la.
Lafrik, Nèg, pèd an sièk lanne. Men sa pa ayen. (Agenda UA 2063 : https://au.int/fr/agenda2063/vue-ensemble).
Konba dèyè poko mannye...

Connexion utilisateur

Commentaires récents