Anou Koz Parol 129 : Listwar lekritir Kreol Morisien: ant grafizasion, armonizasion ek standardizasion

  1. 1721-1734: Nesans Kreol Morisien

Bizin remont ziska bann lane 1720 nou listwar pou trouv bann premie eleman sosio-istorik ek sosio-lingwistik ki pou kontribie pou donn nesans lang Kreol Morisien. Bann eleman-la inklir instalasion bann kolon franse dan Moris apartir 1721-1722, swivi par latret negriyer, ki pou amenn par fors bann popilasion depi Lafrik, Madagaskar ek Lenn pou form bann esklav. Selman, pou bizin atann enn siek antie pou ki nou trouv bann premie text inprime dan sa lang-la.

  1. 1822-1835: Premie text literer, premie text relizie, premie text ofisiel

An 1822, enn Morisien, François Chrestien, gran fonksioner Leta sa lepok-la, pou rant dan Listwar kan li pou pibliye premie text literer an Kreol, pa zis dan Moris, me da antie Losean Indien. Tit so liv: Les Essais d’un bobre africain, ki regoup plizier fab La Fontaine ek plizier sante franse ki ti seleb sa lepok-la, e ki li finn tradir ek adapte an Kreol Morisien (KM).

Pou arive fer sa, li dir ki li finn oblize invant enn grafi, setadir enn fason ekrir Kreol dan lobzektif pou respekte prononsiasion bann mo dan sa lang-la ek pou evit fer konfizion ek Franse. Nou pa kone si lexperyans F. Chrestien ek so fason ekrir finn ena enn inflians lor so bann kontanporin, me nou kone ki si-z-an apre, an 1828 exakteman, pou enan enn premie Katesism an Kreol Morisien (par enn noter anonim). Sa pou swiv par re-edision, an 1831, liv Les Essais d’un bobre africain (seki demontre sikse so premie edision), me sirtou enn version kreol Text Proklamasion Abolision Lesklavaz  an 1835, signe par William Nicolay.

  1. 1840-lafin 20em siek: rises textiel, miltiplisite grafik…

Pou ena par laswit, pandan leres 19em siek ziska lafin 20em siek, enn akrwasman konsekan anterm prodiksion bann text ki pou swa antierman, swa parsielman ekrir an, ek/ou lor KM. Dan 19em siek, nou kapav sit bann text Charles Baissac (an 1880 ek 1888, sirtou) ek bann Levanzil ki finn tradir an KM par Paster S.H. Anderson ant 1885 ek 1900. Veritab explozion, selman, pou ena sirtou dan peryod apre Lindepandans ziska lafin 20em siek, avek aparision plizier kouran literer (avek Dev Virasahwmy kouma figir anblematik sa lepok-la) ek zanr textiel, kot nou temwagn, ant lezot kontribision, gro travay edision ek formasion Ledikasyon Pu Travayer, bann text sante angaze, ek aksion litirzik Legliz Katolik, sirtou atraver bann kantik. Problem ki poze selman lor plan global, seki sakenn sa bann kouran ek zanr-la pou enan zot prop sistem lekritir. Sa ko-existans plizier grafi la, anmemtan ek lor enn mem (ti) teritwar, pou enn langaz ki koze par enn popilasion relativman restrin, kot sakenn konpran so kamarad san gran difikilte, ti reprezant obzektivman enn difikilte kan bizin pran aksion pou fer li rant dan bann institision (ki li dan ledikasion ou enn lot domenn) ek fer li ranpli bann fonksion formel kouma lezot lang.

  1. 2004-2010: Grafi-Larmoni ek so bann konsekans anterm proze

Se pou sa rezon-la ki, an 2004, kan Gouvernman sa lepok-la ti desid pou explor, ofisielman, posibilite pou fer Kreol rant dan lekol, premie « problem » ki li ti dir bizin regle, sete zisteman « problem grafi ». Se koumsa dayer, ki enn komite ti finn kree dan lobzektif pou trouv zisteman enn fason pou armoniz bann pratik ki ti existe lerla, e se pa pou nanye ki bann propozision ki finn emerze apartir travay sa komite-la ena pou nom: « Grafi-Larmoni ».

Li inportan rapel isi rapidman ki Grafi-Larmoni ti enn Komite Teknik ki ti forme an 2004 e ki ti ena kom manb, trwa lingwis depi Linversite Moris (avek Prof. Vinesh Hookoomsing kom Prezidan) plis de lingwis-pedagog depi MIE (check konpozision online). Komite-la ti forme alaswit enn reket formel depi Minis Ledikasion sa lepok-la. Andeor bann analiz, reflexion ek diskision akademik ek teknik ki ti mobiliz lenerzi ek expertiz sa bann teknisien-la, ti ena ousi enn seri konsiltasion ki Komite-la ti fer avek plizier praktisien ou reprezantan bann group/kolektif, ki ti pe servi diferan sistem lekritir pou Kreol. Parmi, ti ena: bann reprezantan Legliz Katolik, bann reprezantan Ledikasyon Pu Travayer, me ousi D. Virahsawmy par mail (cf. dokiman Grafi-Larmoni, online).

Lakey zeneral ki Rapor Grafi-Larmoni ti gagne kan li ti rann piblik an Septam 2004, ousi bien par lapres, bann observater depi lemond ledikasion an zeneral, me ousi par tou seki ti depoze dan parti konsiltasion travay Komite Grafi-Larmoni, konfirm lanbians konsansiel ki ti ena otour bann propozision-la.

Selman, Grafi-larmoni ti zis enn grafi, pa enn lortograf. Pou sinp rezon ki li pa ti finn gagn aprobasion ofisiel gouvernman. Li bon rapel isi ki alor ki plizier grafi kapav ko-existe enn akote lot, dan enn fason egal, parski okenn pa finn gagn aprobasion formel depi lotorite, dan ka enn Lortograf, li pa parey. Enn fwa ki enn lotorite gouvermantal, ek par extansion, Leta, finn rekonet li, li vinn de facto ofisiel, e li nepli sipoze ena konkirans ek lezot fason ekrir, antouka pa lor plan institisionel.

Me malgre lefet ki li pa ti enn lortograf, Grafi-Larmoni finn kanmem permet KM avanse dan lavwa lekritir formel parski li finn permet plizier proze trouv lizour, kouma Diksioner Morisien (UoM) ek Prevok-BEK (Ledikasion Katolik), e tousa finn kontribie pou amenn nou ver 2010, avek kreasion Akademi Kreol Morisien (AKM) sou Lezid Minister Ledikasion.

  1. 2011-2012: Standardizasion Lortograf pou KM ek so introdiksion formel dan lekol

Kreasion AKM ti ena kom obzektif prepar terin pou introdiksion formel KM dan lekol primer. Li ti regoup non selman tou bann teknisien ki ti deza prezan dan Komite Grafi-Larmoni, me ousi bann stakeholders ki ti konsilte sa lepok-la (get pli lao). San okenn sirpriz, premie dosie ki ti vinn lor latab, se dosie sistem lekritir. Sann fwa-la, li ti nepli kestion rekoz grafi, me vinn delavan avek enn vre sistem standardize ki pou apel Lortograf pou ekrir KM, me ki pou apiy li lor, ek pou konsolid, bann propizision Grafi-Larmoni, apre konsiltasion ek diskision ek tou bann manb prezan, ek sirtou zot aprobasion. Se koumsa ki Rapor « Lortograf Kreol Morisien » (LKM) finn redize ek finn aprouve par Gouvernman an Avril 2011, avan ki li rann piblik an Me 2011.

  1. 2012-2022: enn zoli bilan pou enn deseni

Se standardizasion LKM ki finn permet introdiksion formel KM dan bann lekol primer an Zanvie 2012, dan kolez an 2018 ek lane prosenn dan lexame SC. Zordi nou konsidere ki 2012-2022 finn enn zoli deseni pou lavansman langaz-la, e nou espere ki bilan-la pou ankor pli zoli pou prosin deseni, sirtou ki Nasion-Zini finn dekret Deseni 2022-2032, Deseni Internasional bann Lang Otoktonn.

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • "L'armée la plus morale du monde" massacre des humanitaires

    Les Arabes seraient ils des sous-hommes ?

    MAMDIARRA DIAWARA

    15/04/2024 - 21:33

    Apparemment oui d’après ce que l’on voit et entend dans les grands médias télévisés ces jours-ci. Lire la suite

  • Colloque sur le philosophe martiniquais René Ménil

    Ceci concerne le Colloque du 16 AVRIL 2024 en MARTINIQUE...

    Frédéric C.

    15/04/2024 - 08:57

    Ces flyers indiquent le programme du nouveau colloque, avec beaucoup plus d'intervenants qu'en 20 Lire la suite

  • Super cool que d'être Premier Ministre de Saint-Vincent !

    AMAZING !

    Albè

    08/04/2024 - 08:53

    Oui, AMAZING aurait dit ma grand-mère si elle savait parler ingliche !

    Lire la suite
  • "Balisaille" : Prix International de l'invention poétique

    participation au concours

    sedley richard assonne

    07/04/2024 - 04:31

    comment remplir le formulaire de participation?

    Lire la suite
  • Les Noirs américains disproportionnellement représentés dans l'armée des USA

    KP?

    MAMDIARRA DIAWARA

    06/04/2024 - 17:04

    C'est à dire ?

    Lire la suite