Nan 19è siek-la, tout moun Latrinité kivédi Trinidad té ka palé pres menm kréyol ki ta Sent-Lisi ek Matinik.
Dayè, sé nan péyi-tala, ki primié gramè kréyol paret anba plim misié John Jacob THOMAS man lanné 1869. Malérezman, lang-lan koumansé chalviré-tonbé nan koumansman 20è siek-la ek jòdijou, sé apenn si rété 3.000 moun ka palé'y toujou, soutou granmoun. Mé dépi yonndé lanné, ni yonndé lengwis Linivèsité West-Indies ki koumansé travay anlè'y ek andidan pep-la ni anlo jenn moun ki désidé goumen pou sa tjenbé kréyol la doubout.
Kontel sé jenn manmay-tala adan vidéo-a ki pli ba-a...
Dènié kèsion-an ka ba nou an lanmen pou réponn sé dé-tala avan'y lan.
Lire la suiteIl y a eu, dès la fin du 19è siècle, un mouvement de revendication autonomiste dans quasiment tou Lire la suite
Le cas de la GRANDE-BRETAGNE mérite d'être pris en compte(SAINTE-LUCIE, DOMINIQUE).
Lire la suite...rendent caduc le laïus qui les précède. Lire la suite
...La France de de Gaulle-Debré-Foccart a choisi l’option de l’indépendance des pays d’Afrique su Lire la suite