Moun Matinik pa djè sav sav oben pa djè rété anlè sa men, adan dènié pléniè-a ki fini fet la, la-CTM voté an lanmonné pou sa ba lang kréyol la an pal : 90.000 éwo.
Nè (peut-être) sa pé paret an bidim lajan men, si nou ka fè an siparézon (comparaison) épi dot sektè ka risivwè sibvansion, sé an ti zizing lanmonné ki la. Men, annou pa kalé djol-nou pou ayen davwè sé primié fwa adan listwè Matinik an kolektivité ka voté an bagay ba sa moun-lontan té enmen kriyé "zépon natirel nou". Dépi 1848 kivédi dépi lestravay touvé i aboli, sé politisien-nou an toujou ba kréyol méprizasion ! Ba yo, sé pa té an lang ki té la men an patwa ek patwa-tala ké ka opozé manmay-lékol apwann "bon fwansé"-a.
Kidonk, pou an fwa yo ka rikonnet valè lang-nou an, pou an fwa yo ka désidé mété lajan déwò pou sa pèmet li vansé ek pwan balan, nou pé ka vréyé pies kout kracha anlè sa.
Dotan plis, ki lè sé té Gran Sanblé ki té ka gidonnen (diriger) la-CTM, adan pwogram-la i té soumet sé élektè-a an désanm 2015, té ni pwojé kréasion an "Enstiti Lang ek Kilti Kréyol", bagay ki pa janmen fet pannan 5 lanné. Pou fè moun konpwann yo té fè an ti kéchoy kanmen, yon lanné avan mandati-a té bout, yo té kréyé vitman-présé an "Direction de la langue créole", men yo té mété an sel moun ka djoubaké (travailler) adan'y. Sé sa zot ka li a: 1 sel administratif. Si sé pa té pwan Matinitjé pou an bann tèbè, nou pa sav sé ki sa.
Atjelman, mi ni 90.000 éwo lajan piblik ki anlè tab-la ! Ki manniè la-CTM kay sèvi épi lajan-tala ? Asiparé, ké ni "appel à projets" kivédi moun ké andwa pwopozé bagay konkré pou fè kréyol ay pli douvan. Poblenm-la sé : kiles moun ? Nou tout-la za konnet ki manniè sé politisien matinitjé a ni labitid woulé : yo toujou ké favorizé konpè-yo. Sa tris mé sé kon sa sa yé ek sa pres enposib goumen kont vakabonnajri-tala pis sé menm-bet-menm-pwel adan tout sektè. Ki espow, ki kilti, ki asosiyasion, ki lapech, ki agrikilti kisasayésa...(etc...), lè zot wè pliziè pwojé ka fè tan rivé adan an kolektivité, sé pa pies dot ki tala éti sé moun-lan ki konpè épi sé met-a-manyok (dirigeant) kolektivité-a yo ké chwézi.
An plis, nou za ki sav lanmanniè bagay-la kay dékaté (se développer) : tout kalté model moun ki pa espésialis an lengistik, ki pa konnet an tjou-patat adan kréyol, ki pibliyé yon sel vié ti liv 24 paj an kréyol oben tjek CD kouyon, ké kouri-vini pou sa pwopozé tout kalté model pwojé. Asiré-pa-pété, sé dirigonflis-tala (opportuniste) ké trapé ta yo adan sé 90.000 éwo-a ek sé pa pies bagay ki sérié yo ké fè ba lang-nou an.
Kifè, annou rété véyatif (vigilant) bon véyatif !
Trop souvent aux Antilles une simplicité affichée revient à conforter la fainéantise intellectuel Lire la suite
...nous autres, Antillais ! Il n'y a jamais eu de Juifs ni de musulmans chez nous. Lire la suite
T'as pas vu qu'elle écrit avec des pattes de mouche ? Lire la suite
Souvent les personnes qui veulent oeuvrer pour le bien commun sont modestes.
Lire la suite
Marrante cette franco-tunisienne qui prétend lutter "contre toute les formes de racisme et de dis Lire la suite
...veut nous dire qu’en matière de génocides, les 1ères colonisations françaises, sur le continen Lire la suite
...tout cela. Lire la suite
...il m’a été donné de constater dans les années 1980*, pendant mes études de droit sur le campus Lire la suite
Ti pé traduire pou' moi, sitèplé !
Lire la suiteJe répond à cet étron qui comme marco rubio se glorifie des crimes de ces
Lire la suite