"PASIONIZ, POUTJI JI MANG-BANANN-ZORANJ-OU A TITAK VET ÉPI TIKTÉ KON SA ? "

  Pasioniz lévé bonmaten-yan, épi i alé fè an won adan jaden'y-lan pas i té anvi fè an ji ba kò'y épi ba mari'y.

   Kifè, i touvé kisasayésa fwitaj ek apré sa i pran direksion latjuizin-li. Men, lè mari'y tann bri miksè-a, i anni ladjé vizio'y-la pou désann gadé sa madanm-li a té ka antouprann fè pas i ni djol dou pasé ki sa. 

   Men Pasioniz anni jété an model kout zié anlè'y davwè i pa janmen lé pèsonn vini gadé koumanniè i ka fè sé dousinaj-li a. Silon'y : " Sa ou pa sav gran pasé'w. "

   Kidonk mari'y volé-rimonté douvan owdinatè'y-la menm manniè i té désann-an ek i rikoumansé vizio'y-la.

   Senk minit apré, Pasioniz monté pòté an ti-bidon ji ba'y ek mari'y té za kontan pas i té sav i té key fè an pozé épi ti dousinaj madanm-li a. 

   Kifè Pasioniz di'y kon sa : 

   " Siret-kochon, mi ! Man fè yan kalté bon ji fré ba'w bonmaten-yan. Ou key tété ti-bidon'w-lan anmizi-anmizi pannan tan ou ka djoubaké anlè owdinatè'w-la."

    Men, Pasioniz wè mari'y gadé ti bidon ji a antravé. Ki-di-ki-fet, mari'y réponn i kon sa : 

   " Mèsi anpil. Men, Pasioniz, poutji ji mang-bannann-zoranj ou a titak vet épi tikté kon sa? "

   Pasioniz mété ri atè épi i di'y kon sa : 

   "Es ou wè poutji man pa enmen pèsonn vini makrélé sa man ka fè adan latjuizin-mwen an ? Kidonk, abo man fè'w pran lavol davwè man pa té fini ji-mwen an lè ou désann-talè a, ou ni tan wè sé lapo mang-lan, sé lapo bannann-lan épi sé lapo zoranj-lan anlè tab latjuizin-lan. Mi atjolman ou ka pozé-mwen kisasayésa keksion initil pas ou pè koulè ji-a man pòté ba'w-la. Pou linfòmasion'w, zépina ka pousé adan jaden-nou an tou. Sé pou sa ji-mwen an tibwen vet abo sé mang sikré nou-an jòn-abriko kité jòn-abriko ka alé. Men ou fè mwen ri épi zafè ji tikté a. Alos, Siret-kochon, ou pa sav marakoudja ka pousé adan jaden-nou an tou dépi nanni-nannan ? 

   Anplis, ou sav kisa, miksè-a mantjé rann lam anba sé grenn marakudja-a kivédi yo té red kon dé woch. Alos, ji-mwen an tikté pas abo man rivé fè chèpi épi-yo, yo pa konté disparet pies.

   Souplé, Siret-kochon, gouté ji-mwen an épi di-mwen si i an gou'w abo i vet épi tikté.

   Antouléka, mwen, man za gouté'y ek man pé di'w sé primié fwa man fè an ji obijoul kon sa ! Krakrakra ! "

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Guadeloupe, Guyane, Haïti, Martinique : ouvrages de Sciences Naturelles, médecine, pharmacopée, agronomie, météorologie, vulcanologie et écologie

    @Lidé bonjour. Je comprends...

    Frédéric C.

    24/02/2026 - 15:25

    ...votre souci. Mais parfois il est difficile de se procurer certains ouvrages. Lire la suite

  • Le Niger et l'Algérie main dans la main

    yug-hitler dans ces oeuvres!!!!!!!!!!!!!

    @Lidé

    24/02/2026 - 11:30

    Menteur, de mauvaise foi!
    Pour Thiaroye, vous aves des sources?
    Lire la suite

  • Guadeloupe, Guyane, Haïti, Martinique : ouvrages de Sciences Naturelles, médecine, pharmacopée, agronomie, météorologie, vulcanologie et écologie

    Où les trouver?

    @Lidé

    24/02/2026 - 11:04

    Vous dites ques certains de ces ouvrages sont introuvables, mais sont-ils dans des catalogues d'é Lire la suite

  • Carnaval : le Danmyé de la discorde

    NON, C'EST JUSTE LE...

    Albè

    24/02/2026 - 07:03

    ...résultat du "génocide par substitution" dont parlait Césaire. Lire la suite

  • Le Niger et l'Algérie main dans la main

    Bon admettons , vous avez raison qq part....

    yug

    22/02/2026 - 19:53

    De Gaulle a couvert des saloperies OK !!! Lire la suite