Laplipa Matinitjé pa sav ki primié moun ki goumen kont klowdékòn ek dot pestisid sé travayè bitasion bannann nan li-Nò Matinik. Pa koté Sent-Mari, Marigo, Loren ek soutou Baspwent.
Sé YO primié-douvan !
Lè zot wè yo té mété an bidim lagrev atè an févriyé 1974, nan komin Loren ek Baspwent, adan rivandikasion-yo, té ni wosman salè-yo pis sé épi lanmonné-kod sé Bétjé-a té ka péyé yo, men yo té ka mandé tou poteksion (gan, bot, mas kisasayésa...) pou lè yo té ka dévidé pestisid adan sé pies-bannann lan. Yo té jik mandé siprésion dé sèten pestisid kontel klowdékòn davwè yo té ka wè ki kalté déga sa té ka povotjé asou lasanté-yo.
Ki manniè sé Met-bitasion-an réyaji ?
Yo kriyé jandam ek gad-mobil ki anni tiré fizi asou sé grévis-la ! Jis té ni an likoptè ki té ka vréyé bal tou. Finaldikont, anchay travayè touvé yo té blésé ek dé adan yo ped lavi-yo : Ilmany Sérier ek Georges Marie-Louise. Lè vakabonnajri-tala fet, an bidim gawoulé pété atravè Matinik, té ni bon enpé manifestasion pou sa mandé jistis, men, malérezman, ni yonndé politisien manti-mantè ki trayi pep-la. Ki ba'y an kout ponya nan do !
Annou pa janmen biyé ki sé travayè bannann ki primié-douvan goumen kont salopté klowdékòn la !
"Les Martiniquais sont tombés dans les bras des assimilationnistes qu'ils avaient sous la main"? Lire la suite
Les Martiniquais n’ont jamais cessé de voter pour des assimilationnistes. Lire la suite
La qualité d'un texte ,d'un journal ou d'une revue ne se mesure pas forcément au nombre de ses le Lire la suite
Le peuple a-t-il été contourné lorsqu'à la fin du 20è siècle, il a décidé de ne plus voter pour l Lire la suite
Mort de rire ! Lire la suite
Commentaires
Mèsi ba yo!
Frédéric C.
13/02/2023 - 12:02
Mwen té tann sa. Dapré sa mwen konprann, sé GAP-la épi GS70-la ki ba sé travayè-a on bèl pal pou ògannizé kò yo èk rédijé PF rivandikasion yo (CGTM-la pa té andidan!)... Ès P.Davidas pa té matjé yonn dé liv anlè sa tou? Adan sé liv yo-a ki sòti an 2007, adan préfas la, R.Confiant épi L.Boutrin ka rann on bèl omaj ba "les précurseurs" ki té ja koumansé dénonsé salòpté klòdékòn la! Adan sé "précurseurs"-la, yo té nonmé Pierre Davidas. Kòté nous pé touvé sé tèks li-a? Misié rédaktè-a, dapré mwen ou sav...