Sé sel chimen, sel manniè pou nou sòti adan kalté bankoulélé-a nou adan'y lan dépi pasé 3 mwa.
Sa pé pa kontinié kon sa ! Fok touvé an monyen pou sa mété an milié adan sa vitman-présé. Sé éli otonomis ek soutou endépandantis-nou an ni an bon lokazion pou montré nou ki yo ni grenn. Ki yo pa ka anni bat dèyè kon krab-sémafot ki wè pwop lonbwaj-yo. Yo pé, sé éli-tala, ripwan menm keksion-an éti la Fwans té pozé sé Aljérien-an lè 1é juiyé 1962. Mi li :

Sé anni non-an ("Matinik" alaplas "Aljéri") ek dat-la pou chanjé anlè bilten-an.
Si Matinitjé pa lé tann palé di zafè "coopérant avec la France", enben fok chanjé sa tou. Pa ni pies tjak ! Bilten-an pé matjé anlè'y "coopérant avec le Sénégal". Oben Bénin, Kot-Divwè, Kongo kisasayésa... Si yo pa lé i tradui an kréyol, pa ni pies pwoblem non pli : ni Afritjen ka viv Matinik ek yo pé tradui'y an wolof, éwé oben kikongo.
Sa ki ké rifizé owganizasion référandom-tala ké montré vré fidji-yo : an bann asimilé, an bann Golwa nwè. An tan lontan, té ni les Gallo-Romains, jòdi-jou ni Les Gallo-Afro-Caribéens.
TJiiip ! Ay fè dé gwo lous koké zot, bann initil ki zot yé !
N'essayez pas de couillonnez les gens en employant après-coup des arguments spécieux qui ne conv Lire la suite
Je partage tout ce qui est écrit dans l’article. Ce...truc est absolument ABJECT, DÉGUEULASSE ! Lire la suite
Mon grand-père aimait répéter que nombre de Martiniquais ont du "kaka-bef" dans la tête. Lire la suite
Belle liste mais parfaitement inutile car comme aimait à dire mon grand-père : "Nèg pa ka li. Lire la suite
...Ça marche pas avec les Mémés ni avec les Tontons et Tatis. Lire la suite