Sa ki té pou fet ka fet ! Nou té lé kouri kannaval a tout fos, nou té lé soté-maté-jouré sans-manman. Nou di kon sa ki fok Léta fwansé respekté "kiti-nou", ki Vaval sé an potomitan adan menm kilti-tala kisasayésa... Nou vréyé alé anchay bel pawol kifè kannaval fini pa woulé konsidiré pa té ni pies tjak Matinik.
Konsidiré pa té ni an bidim tjak yo ka kriyé : kovid-19.
Konsidiré dépi lè maladi-kouskouri-a (épidémie) koumansé kivédi dépi 2 lanné, pa té ni 900 moun ki ped lavi-yo, ki monté nan Galilé. Tout kalté moun an plis, pa anni ki viékò ek sa ki ni maladi-batjé (comorbidité) ! Dayè, lè nou ka viré-jété an zié asou sé dé lanné-tala, nou ka konstaté ki okoumansman, nou vréyé labou kont tjwé-limiè a (couvre-feu) ek ankazaj-la (confinement), kont sé jes-pengad la (geste-barrière), kont zafè fok mété mas asou fidji-nou. Dé sèten adan nou jis déklaré konmwa sé vaksen-an té pwézon ki la Fwans té vréyé Matinik pou sa tjwé Neg !!!
Pli mové ankò : nou jouré manman moun ki té dakò pou vaksinen. Nou ba yo tout kalté méprizasion : "asimilé", "kolaboratè Léta fwansé", "kriminel", bagay kon sa. Konsidiré sé atè la Fwans viris kovid-19 la paret ! Nenpot ki tèbè sav sé atè la Chin, adan an vil yo ka kriyé Wu-Han, maladi-toutwon-latè tala (pandémie) fè tan tijé kivédi i pa lianné épi sistenm kolonial la an pies kalté manniè. Klowdékòn, li, wi, i toutafetman lianné épi sistenm-tala mé pa kovid-la. Fok arété délè rakonté nenpot kalté kouyonnadri !
An plis, lè bagay-la vini cho Matinik, falé lopital La-Ména té mandé larilev-swagnan (réserve sanitaire) soukou mé lè sé doktè blan an rivé Matinik, moun koumansé rakonté ki yo pa té vini pou swen sé malad-la mé pou débranché yo kidonk tjwé yo !!! Epi lè Léta mété déwò zafè biyé-lasanté a (pass sanitaire), sé la nou koumansé wouklé. Soutou adan sé moun-la ka travay lopital-la. Pa sé chirijien-an ek sé doktè-a, mé sé ASH-la, sé enfimiez-la, sé brankadié-a kisasayésa...Jis atjelman yo ka vréyé lavwa toujou !
Enben, mi rézilta-a atjelman : près 1.500 moun trapé kovid apré kannaval...
...entre nb d’ouvertures et nb de lectures effectives. Lire la suite
Frédéric C., il ne faut pas confondre le nombre de vues et le nombre d'articles REELLEMENT lus. Lire la suite
...1038 fois depuis sa mise en ligne. Lire la suite
...sont particulièrement intéressants, et il y a des échanges. Lire la suite
Messieurs-dames les commentateurs et commentatrices, il ne faut pas que vos commentaires soient a Lire la suite
...Jacques PORTECOP? Lire la suite
...Ça ne m’affecte pas. Bref! Lire la suite
le français surtout la gauche donnera toujours à manger aux domiens, ils veulent que l'on croit q Lire la suite
Je veux les différencier des antillais indépendants qu'ils méprisent, et ils se sont appropriés Lire la suite
...asiré-pa-pétet, kon vié lamatè-mwen té enmen di, "Neg ké fini pa touvé an rimed kont kansè, yo Lire la suite