Lawonn Bel-Zanno sé ki sa ?

Raphaël CONFIANT

   Lè moun koumansé ka katjilé asou planet-nou an, Latè, ek chaché konpwann plas-li pa rapot a sé lézot planet-la, yo wè ki i andidan an sistenm-zétwel (système solaire) kivédi an sistenm éti ni an zétwel (Soley-la) ek oliwon'y, dives planet ka tounen toulong. 

   Dabò-pou-yonn, antan lépok-nanni-nannan (l'Antiquité), yo té konpwann ki Latè té nan bonmitan linivè, ki i té sant Linivè. Epi yo vini dékouvè ki Latè ka tounen alantou Soley ek yo konpwann ki sé Soley ki té nan mitan Linivè. Pli ta, anchay tan pli ta, yo dékouvè ki sa pa vré ek ki nou adan an nich-zétwel (galaxie) ek a lè-tala, yo té konpwann ki sé té li, nich-twel nou an, ki té mitan Linivè. Sa pa té vré no plis !

   Pannan pres tout listwè limanité, nou té konpwann sé yenki soley-nou an ek sé planet-li a ki té ka ekzisté. Nou té konpwann ki lo zétwel-la, siwawa zétwel-la nou ka wè nan siel-la lè lannuit atè, té adan menm nich-twel la ki ta nou an ! Tala nou kriyé La Voie lacté-a kivédi Larel lablanni-a. Ek sé anni nan lanné 1923 ki an astwonom méritjen, Edwin HUBBLE, démontré ki "nébuleuse" Andwomed la sé an nich-twel diféran , toutafetman diféran di ta nou-an. 

   An kréyol, nou za ni an mot pou sa di "nébuleuse" : sé lapousiniè. Mo-tala sòti adan langaj réjional sé primié kolon fwansé-a (17è siek) ek i ka dékri sa ou ka wè nan siel-la lè ou ka fè tan gadé'y lannuit : boul bagay ka kléré tout koté mé boul ka sanm sa ki pa kolé. Boul ka sanm nich ti poul kidonk lapousiniè. Jòdi-jou, lasians ka distendjé lapousiniè (nébuleuse) di nich-twel (galaxie). An lapousiniè sé an sanblaj gaz ek lapousiè (ki ni ti mòso matiè adan'y) aloski an nich-zétwel sé an bidim sikti (structure) ka lianné etsétéra sistenm-zétwel épi lagravité. Jòdi-jou, nou sav ki adan nich-zétwel nou an ni ant 200 et 400 milia zétwel ek yo tout-la ni planet ka tounen-viré alantou-yo. Yo ka kriyé sé lézot planet-tala exoplanet (planet-andéwò) kivédi planet ki pa adan nich-zétwel nou an, Larel lablanni a.

   An moman-tala, an keksion vini ka pozé kò'y : es ni dot planet ki Latè éti ou ka jwenn lavi ? Es sa posib ki adan tout lo milia sistenm-soley tala pa ni yon sel koté éti ni moun kon nou, oben zannimo ek plant, ka viv tou ? Ni yonndé matjè (écrivain) ki té za fè kabech-yo travay asou sa kontel Jules Verne. Yo pibliyé liv pou di konmkwa asou planet Mars ni moun ka viv tou. Sé moun-lan ki té sipozé viv asou kisiswa sé planet-la ki tou pré nou an (adan Larel lablanni nou an) kisiswa sé planet-andéwò a, yo kriyé yo : kréati lot-bò latè kidonk Extraterrestres. 

   Men, an dézienm keksion vini ka pozé kò'y : si sé moun-tala ka ekzisté pou-tout-bon, poutji yo pa ka chaché pwan kontak épi nou ? Poutji yo pa ka vini wè nou ? Poutji yo pa ka vréyé pies kourilet (message) ba nou ? Kifè, atè lé Zéta-Zini, yo kréyé an sikti espésial, SETI INSTITUTE, éti travay-li sé gadé-wè épi téleskop asou kiles planet sé moun lot-bò tala té ké viv ek éséyé détekté kourilet yo té ké vréyé ba nou. Malérezman, jik alè, sa ba pa pies kalté rézilta ! 

   

2

 

   Pou déviré asou zafè lawonn bel-zanno a (kivédi la zone habitable), nou chwézi kréyé pawol-nef tala pa rapot a lanmanniè yo ka kriyé'y an anglé : Goldilocks zone. Sa lé di " zone boucles d'or" an fwansé kidonk "lawonn zanno lò" an kréyol, men nou té simié transbòdé'y (traduire) pa "bel-zanno". Ki sa sa lé di ? Enben, sé an zòn, an laliwondaj, éti an planet ka touvé kò'y a an distans ki ka pèmet li ni an tanpérati ki -li-menm ka pèmet li ni dlo litjid. Nou plis ki sav sé la ki ni dlo ki ni lavi davwè dlo ka jwé an wol fondal adan sé réaksion biochimik la. Tanpérati mwayen Latè sé 15° ek planet-nou an ni bon enpé dlo lanmè ek dlo dous. Asiparé, sé nan fondok loséyan, pa koté sé cheminées hydrothermales, kivédi sé tijay fondok-lanmè a, ki prèmié kanman (forme) lavi fè tan paret.

 

3

 

   Men, sé pa anni tanpérati ek dlo ki konté lè zot wè an planet adan lawonn bel-zanno zétwel-li. Fok i ni an kalté an latmosfè kivédi an parapli termik, an bouklié termik pou sa pwotéjé'y kont réyon éti soley ka vréyé san rété anlè sé planet-la ki alantou'y la. Planet Mars adan lawonn bel-zanno a menm-parey ki Latè mé konmwa i pa ni bouklié termik (asiparé i té ni yonn mé disparet pwan'y), tout dlo ki té asou'y pwan lavol ek adan menm balan-an, lavi tou. Méritjen ek Chinwa rivé vréyé an machin espasial (an Rover) asou Mars ek yo dékouvè tras ansien flev ek ansien lanmè.

   Kidonk sa pou ritjenn pa rapot  zafè lawonn bel-zanno a, sé ki fok ni 2 kondision pou lavi pé tijé ek pwofité : 1) ki planet-la pa ni two kolé ni two lwen di zétwel-li kifè i ka ni an tanpérati ki pa two rachmabab, bagay ka pèmet dlo paret ; 2) ki planet-la ni an parapli termik ka baré sé réyon zétwel-li a. Si sé té anni pou primié kondision-an selman, Mars anchay fwa pli favorizé ki Latè davwè i pres nan mitan lawonn bel-zanno a. Dayè, Latè adan an mové pozision pis i pres kolé asou lalinman (frontière) lawonn bel-zanno nou an ki pabò soley-la ek yo za katjilé ki adan 1,7 milia lanné i ké sòti adan'y. A lè-tala, lavi ké vini enposib asou'y. 

 

4

 

PAWOL-NEF

 

Antiquité : lépok nanni-nannan.

Cheminées hydrothermales : tijay fondok-lanmè

Extraterrestre : kréati lot-bò latè.

Galaxie : nich-zétwel.

Message : kourilet.

Exoplanète : planet-andéwò.

Voie lactée : larel lablanni

Système solaire : sistenm-zétwel

Traduire : transbòdé.

Zone habitable : lawonn bel-zanno

 

PAWOL-LONTAN

 

Nébuleuse : lapousiniè

Connexion utilisateur

Dans la même rubrique

Commentaires récents

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    REDIRE

    Albè

    25/04/2024 - 07:37

    A quoi bon redire ce que j'ai expliqué dans mon post et qui contredit totalement votre premier po Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    Durée des présences et absences.

    Edouard

    24/04/2024 - 22:39

    L'article parle du départ de 4.000 jeunes autochtones par an, avec concomitament l'arrivée de 4.0 Lire la suite

  • L'arrière-grand-père maternel de Joan Bardella était...algérien

    VU LE NOMBRE DE...

    Albè

    24/04/2024 - 18:19

    ...dénonciations d'agressions sexuelles de femmes françaises et européennes contre leurs parents Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    ILS NE SONT PAS COMPTABILISES...

    Albè

    24/04/2024 - 18:11

    ...ces retraités non-locaux dans la population marrtiniquaise pour la simple raison qu'ils passen Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    Démographie.

    Edouard

    24/04/2024 - 17:31

    Depuis les années 1950, la population martiniquaise a constamment augmenté, sauf de 1975 à 1979, Lire la suite