Notre collaborateur Jid, était l’invité d’honneur martiniquais du 3ème Festival Entènasional Litérati Kréyol (FELK) en 2021 en Haïti. Cette année la 4ème édition fait un détour par la Martinique du 22 au 27 novembre 2022. Il nous partage un texte de la table ronde organisé par le CRILASH sur le thème :
Poutji man ka matjé an kréyol ?
Matjè an kréyol ni an gwo chay lou ka pòté.
Déjapouyonn, gras a travay GEREC dépi konmen lanné épi dé mapipi kon Jean Bernabé, Raphaël Confiant, Térez Léotin manmay GRIF AN TÈ épi kisasayésa,.anlo moun pé pa toutafetman di, kréyol-la pa an lang ankò. Pour mwen, lékriti an jénéral, sé an pasion, é matjé an kréyol sé an bagay nouvo man dékouvè.
Déjapoudé, anlo libréri pa djè ka mété liv kréyol douvan douvan, ki pa djè pres.
Matjé an lang kréyol sé an gwo chay, pres militan. Konmen matjè liv an kréyol éti ni liv ka kanni bò kay-yo, pas libréri pa djè lé’y, mé sirtou pas anlo moun analfabet an kréyol. Yo pa aprann li ek matjé lang-lan lékol. An tan-an, yo jis té ka opozé moun palé kréyol. Kidonk poko ni asé moun ka li lang-lan an mann,iè flouz, pou sé libréri-a pa pran dapiyan asou préteks : liv kréyol pa ka vann !
Asou chimen matjè mwen, man fè plizié istaj lékriti, sirtou lékriti « nouvelle », kivédi istwè kout. Apré pliziè « nouvelle » man désidé matjé yonn tibren pli long. Man ka kwè fok matjé teks ba moun, pou yo aprann li ek pran gou matjé lang-lan. Epi akondi pawol-la « pawol palé ka volé, pawol matjé ka rété ».
Sé kon sa an 2005 man matjé prèmié teks long mwen, man kriyé’y rakontaj. Tit-la sé té « Zouki bel zouti : rété trantjil sé an rimed ». Man désidé fè ann éditè avrè teks-la. Sé té Ibis Rouge. Lè man vréyé maniskri-a ba’y. I mandé es man pé fè an transbòdaj an fransé, dapré mwen i té ni lentansion fè an bileng.
Kon di ki fet, lè man bay teks fransé-a, i gadé’y ek i twazé teks kréyol-la. I pa pran lapenn lévé’y digad. Mi sé konsa prèmié teks kréyol-mwen paret an fransé épi tit « Zouki d’ici danse » kay Ibis Rouge en 2007.
Prèmié teks kréyol mwen ki paret, sé Sansann man fè sa asou pwa kò-mwen épi JOUVE Print an enprimè pa koté La Mayenne en 2009.
Mé akondi défen Papa, « Fo pa janmen blamé an kontrariété ». Man ni an konpè-mwen ki ja pati an péyi san chapo, Eric Marthéli. I fè mwen dékouvè « l’édition à la demande » épi TheBookedition. Sé konsa man pibliyé an 2010 « Zouki bon zouti ».
Apré sa man kréyé Edision Zaboka, sa permet mwen pibliyé pliziè dot liv jòdijou man a 17 liv kréyol. Lanné pasé man té envité donè Matinik andidan Festival Entènasional Litérati Kréyol ann Ayiti mé lé kondision pa permet man vwayajé.
Antouléka gras a dé koutlasè ki wouvè chimen kontel, Raphel Confiant, Térez Léotin épi kanmarad Krey Matjè Kréyol Matinik (KM2) nou ka djoubaté a nivo nou pou litérati kréyol-la ni plas-li adan an gran fotety kon dot lang.
Kom militan ek matjè lang kréyol-la, man ka pòté pa ta mwen, pou lang-lan kontinié viv. Epi litérati sé yonn adan sé kanman-an pou lang-lan pa mawot. An atandan nou ni an lofis pou défann lang-lan kon dot péyi.
Pas tout lang sé lang, é lang kréyol kon milé, la chouval rivé ovantatè, i ka vansé tou, mé i ka pran plis tan.
Jude DURANTY, Jid,
I ka matjé Kréyolad chak simen dan Jounal ANTILLA dépi 2004, i ja matjé 22 liv kréyol, (17 épi Edision Zaboka).
Vous vomissez comme l'étron que vous ètes. ce sont les blancs qui exterminent les autres. Lire la suite
...colonisés depuis bientôt 4 siècles et fout la paix aux Tibétains et aux canards laqués, espèce Lire la suite
C pourtant un pays TRES FACILE A CONNAITRE il suffit de se rennseigner ( et pas que chez les "Occ Lire la suite
...JE NE BIFURQUE PAS, PAS DU TOUT. C'est vous qui m’aviez mal lu, ou superficiellement. Lire la suite
quand je vous ai dis que le mondeoccidental était étroit et fermer, vous me répondiez par des ar Lire la suite
...cela ne prouve rien. Lire la suite
...proportionnellement parlant il y a beaucoup moins de restaus chinois au pays des zombis insula Lire la suite
...ou biyen sav! Des 2 côtés de l’Atlantique nous sommes des ignares about la Chine. Lire la suite
Les zombis insulaires et les bals-boudin-accras hexagonaux ? Man simié mò ri pito.
Lire la suite...pa fè wòl ababa: sé pa boul-la ki pli enpòtan! Lire la suite