An lot manniè konsivwè divini Matinik

Raphaël Confiant

      Ni pliziè kalté model politisien adan ti péyi Matinik-la : ni sa ki ka goumen pou trapé an pos mè, konséyé téritorial, dépité oben sénatè épi ni dot éti sé dabò-pou-yonn divini péyi-a yo ni nan kabech-yo.

      Louis Boutrin, met-a-manyok an parti yo ka kriyé MARTINIQUE-ECOLOGIE ek konséyé ekzékitif adan la-CTM (Kolektivité Téritorial Matinik), ka touvé kò'y adan déziem model-la. Sé poutji i toujou fè débriya pou espitjé pozision'y ek travay-li kisiswa adan jounal i mété doubout, kisiswa asou nichtwel parti'y la, kisiswa adan dives liv i pibliyé.

    Sé kon sa, apré i té fè an manda 5 lanné kon konséyé réjional, i pibliyé, nan lanné 2004, an liv yo ka kriyé Au-delà des discours (Ibis Rouge) éti i ekspozé travay-la i fè pannan tout sé lanné-tala, difikilté i jwenn, sa i rivé fè ek sa i pa rivé fè. Nan lanné 2007, i matjé 2 liv épi Raphaël Confiant asou an salopté pestisid yo ka kriyé "klowdékòn" ki pwézonnen tè, lariviè, nich-dlo anba tè ek bòdaj lanmè Matinik pannan pasé 30 lanné. Silon sa sé siantifik-la ka di, klowdékòn ké mété 150 lanné avan disparet pwan'y. Pannan tan-an, travayè plantasion bannann ka mò palakoz sé yo sé Bétjé-a té ka blijé sèvi épi pestisid-tala ek tout kalté mové maladi kontel kansè lapostat, maladi Alzaymè ek Parkinson ka fè siwawa adan popilasion-an davwè i bwè an dlo wobiné (swédizan potab !) ki ré foulbak épi klowdékòn.

    Nan lanné 2015, Louis BOUTRIN vini éli adan primié Kolektivité Téritorial Matinik ki ranplasé Konsey réjional, asou lis "Gran Sanblé pou ba Péyi-a an chans" éti sé Alfred Marie-Jeanne, met-a-manyok lè MIM (Mouvement Indépendantiste Martiniquais), ki té lidè'y. BOUTRIN trapé 5 reskonsabilité (laliwonday, lapech, espow, transpò ek lagrikilti) davwè pa ni sifizanman moun adan Komision Ekzékitif la : 8 éli selman. Fok té ké fè kon la Kows ek ajouté omwens 4 moun an plis. Toutfwazékant, sa pa opozé'y djoubaké red pou fè tout sé sektè-tala vansé pli douvan.

   Mi anvwala i fini sòti an lot liv yo ka kriyé L'Audace de changer. Un New-Deal écologique pour la Martinique (éditions Scitep) éti i ka pozé yonndé keksion ki fondalnatal pa rapot a divini Matinik. Liv-la ni 2 gran dékatman andidan'y : yonn asou lanmannè BOUTRIN ka konsivwè évolisions enstitisonel Matinik ; lot-la asou lanmanniè i ka wè zafè dévlopman soutènab la lakay-nou. Fok li liv-tala san tadé pou sa konpwann ki si nou wè Matinik ankayé dépi sitelman lanné sé davwè laplipa sé nonm ek fanm politik matinitjé a pa janmen pwan tan pou katjilé an manniè ki sérié asou léta-nou ek sa nou té ké kapab fè pou sòti adan anyaj-la éti nou adan'y lan.

 

   Raphaël Confiant

Connexion utilisateur

Dans la même rubrique

Commentaires récents

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    REDIRE

    Albè

    25/04/2024 - 07:37

    A quoi bon redire ce que j'ai expliqué dans mon post et qui contredit totalement votre premier po Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    Durée des présences et absences.

    Edouard

    24/04/2024 - 22:39

    L'article parle du départ de 4.000 jeunes autochtones par an, avec concomitament l'arrivée de 4.0 Lire la suite

  • L'arrière-grand-père maternel de Joan Bardella était...algérien

    VU LE NOMBRE DE...

    Albè

    24/04/2024 - 18:19

    ...dénonciations d'agressions sexuelles de femmes françaises et européennes contre leurs parents Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    ILS NE SONT PAS COMPTABILISES...

    Albè

    24/04/2024 - 18:11

    ...ces retraités non-locaux dans la population marrtiniquaise pour la simple raison qu'ils passen Lire la suite

  • Matinik : lajistis an bilikik mistikrik

    Démographie.

    Edouard

    24/04/2024 - 17:31

    Depuis les années 1950, la population martiniquaise a constamment augmenté, sauf de 1975 à 1979, Lire la suite