Jòdi-jou, kréyol matjé tibwen toupatou

Rubrique

   Avan Entènet fè tan paret, kivédi avan sé lanné 1990 la, wè an bagay ki matjé an lang kréyol té ra kité ra ka alé. Sitelman ra ki moun pa té ka menm rimatjé sa.

   Epi Twel-la (Web) la débatjé anlè nou épi tout kalté model liannay sosial kontel Facebook, Instagram, Twitter, bagay kon sa... Kifè, tout moun, pa anni (seulement) grangrek, koumansé ka matjé tou lé jou davwè (parce que) sifi an moun té fini lékol-li ek koumansé djoubaké (travailler),  i pa té ka djè ni anchay lokazion matjé. Pa menm an fwansé ! Lè ou plonbié, chofè lotobis, késiè adan an sipèmarché, mékanisien, agrikiltè kisasayésa...(etc...), ki lè ou ka matjé kéchoy ? Pies tan !

2

   Men, Entènet-la vini chouboulé sitiasion-tala. Nenpot moun pé matjé sa i lé, an moman-an i lé a ek asou sijé-a ki ka antérésé'y la. Sé pa dot ki an ranboulzay (révolution) kiltirel ki la. Plonbié-a, késiè sipèmarché-a oben mékanisien-an ni Whatsap, i ni Facebook, i pé ni Instagram ek jik, délè, Twitter. Okoumansman, atè Matinik, lè Entènet té fini rivé, sé an fwansé moun té ka matjé épi, anmizi-anmizi, nou wè an mo kréol tijé (jaillir) adan an fraz fwansé, épi dé mo, twa mo, jik lè moun-lan ka rivé matjé an fraz kréyol antiè. La ankò sé an ranboulzay kiltirel ki la pis laplipa adan sé moun-tala pa janmen apwann matjé kréyol lè yo té lékol.

3

   Kon nou sav, lékol-la ki ka woulé nan péyi Matinik la, sé an lékol ki fwansé épi liv fwansé, pwogram fwansé, lekzanmen fwansé men, soutou, sel lang yo ka sèvi andidan'y sé lang fwansé-a. Sa vré ki dépi apochan (environ) ven lanné, kréyol rantré Linivèsité lé Zantiy ek adan lékol-timoun (école primaire), lékol-jenn-manmay (collège) ek adan lékol-gran-manmay (lycée) men sé pa an matiè ki obligatwè. Lè nou ka jété an zié asou sé chif-la, nou ka konstaté ki apenn 30% lékol Matinik ka fè timanmay apwann li ek matjé kréyol. Kidonk sé moun-la ki ka sèvi'y asou Entènet-la, yo pa janmen apwann li lékol !

4

  Kifè (ce qui fait que), okoumansman, kontel (par exemple) asou Facebook, moun té ka matjé kréyol-la nenpot ki manniè kivédi (c'est-à-dire) yo té ka imité lòtograf lang fwansé a. Sa nowmal pis sé sel model lékriti yo té konnet. Epi, sa ki té konnet titak lékriti GEREC la koumansé ka krititjé yo, ka mandé yo sispann matjé kréyol nenpot manniè ek, lanné apré lanné, nou koumansé wè ki lékriti laplipa moun asou Twel-la ka rabonni (rabonni) toubannman. Dayè, dé sèten moun mété kò-yo akwèdi (comme qui dirait) pwofésè lékriti kréyol ek koumansé fè lison asou sé liannay sosial la. Bagay-tala trapé anpil siksé, sitelman siksé ki jis ni moun ki désidé fè sa yo ka kriyé Master-class pou matjé lang-lan !

5

   Men sa ki pli fò adan zafè sèvi Entènet-la, sé ki i sé sel koté éti an lang ki dominé, ki anba lopsion an lot, ki kwa pwan fè ek éti disparet pé pwan'y, ka kantékanté (rivaliser) épi sé lang wototo a (prestigieux) kontel fwansé, anglé, panyol, chinwa kisasayésa...Asou Facebook, kréyol-la menm wotè ki fwansé a ! Ek Matinik, moun ka bokanté plizanpli tikourilet (SMS) an kréyol aloski okoumansman, sé an fwansé yo té ka fè'y. Kidonk Entènet sé an bénédision ba sé lang-lan, kontal kréyol, ki poko ka wè douvan yo, éti yo ka koré balan-yo.

   Dayè, si ni jòdi-jou sitelman pankat ki matjé an kréyol lè zot wè ni tjek manifestasion nan lari, sé davwè moun pwan labitid sèvi épi kréyol asou téléfòn powtab yo ek asou Entènet. Matjé kréyol vini an bagay ki toutafetman natirel atjelman.

   Epi, ni nichtwel (site-web) kon ta nou an ki ka sèvi anni ki kréyol !...

6

Commentaires

Politik langistik

Albè

02/05/2021 - 12:31

Sa vré ki jòdijou, lank kréyol nou an tibwen toupatou, mé sé nonm politik-nou an poko konpwann ki ayen pé ké chanjé vréman si pa ni an véritab politik langistik kon sa ja ka ekzisté dé koté kon la Kows oben Kébek.

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    Albè, cet article a été ouvert...

    Frédéric C.

    17/06/2026 - 19:07

    ...1038 fois depuis sa mise en ligne. Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    Albè, pour cet article, certains commentaires...

    Frédéric C.

    17/06/2026 - 17:06

    ...sont particulièrement intéressants, et il y a des échanges. Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    LONGUEUR DES COMMENTAIRES

    Albè

    17/06/2026 - 16:26

    Messieurs-dames les commentateurs et commentatrices, il ne faut pas que vos commentaires soient a Lire la suite

  • Ni Neg adan tout sé étjip-la !

    Albè, ès ou konnèt...

    Frédéric C.

    17/06/2026 - 16:14

    ...Jacques PORTECOP? Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    @Lidé, pas besoin d’être agressif...

    Frédéric C.

    17/06/2026 - 15:12

    ...Ça ne m’affecte pas. Bref! Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    Bis

    @Lidé

    17/06/2026 - 14:52

    le français surtout la gauche donnera toujours à manger aux domiens, ils veulent que l'on croit q Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    parce que

    @Lidé

    17/06/2026 - 14:40

    Je veux les différencier des antillais indépendants qu'ils méprisent, et ils se sont appropriés Lire la suite

  • Ni Neg adan tout sé étjip-la !

    AN JOU...

    Albè

    17/06/2026 - 10:16

    ...asiré-pa-pétet, kon vié lamatè-mwen té enmen di, "Neg ké fini pa touvé an rimed kont kansè, yo Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    @Lidé, pourquoi utilisez-vous le terme "Domiens?

    Frédéric C.

    17/06/2026 - 10:13

    ...il a été créé par les colonialistes français et leurs technocrates pour NIER la nature de "peu Lire la suite

  • Nous ne savons (presque) rien de ce pays d'1,300 milliards d'habitants

    Frédéric, les gens savent!!

    @Lidé

    17/06/2026 - 06:13

    Les blancs de gauche disent pareil mais, en Algérie les pauvres blancs étaient contre tout chang Lire la suite