Jòdi-jou, kréyol matjé tibwen toupatou

Rubrique

   Avan Entènet fè tan paret, kivédi avan sé lanné 1990 la, wè an bagay ki matjé an lang kréyol té ra kité ra ka alé. Sitelman ra ki moun pa té ka menm rimatjé sa.

   Epi Twel-la (Web) la débatjé anlè nou épi tout kalté model liannay sosial kontel Facebook, Instagram, Twitter, bagay kon sa... Kifè, tout moun, pa anni (seulement) grangrek, koumansé ka matjé tou lé jou davwè (parce que) sifi an moun té fini lékol-li ek koumansé djoubaké (travailler),  i pa té ka djè ni anchay lokazion matjé. Pa menm an fwansé ! Lè ou plonbié, chofè lotobis, késiè adan an sipèmarché, mékanisien, agrikiltè kisasayésa...(etc...), ki lè ou ka matjé kéchoy ? Pies tan !

2

   Men, Entènet-la vini chouboulé sitiasion-tala. Nenpot moun pé matjé sa i lé, an moman-an i lé a ek asou sijé-a ki ka antérésé'y la. Sé pa dot ki an ranboulzay (révolution) kiltirel ki la. Plonbié-a, késiè sipèmarché-a oben mékanisien-an ni Whatsap, i ni Facebook, i pé ni Instagram ek jik, délè, Twitter. Okoumansman, atè Matinik, lè Entènet té fini rivé, sé an fwansé moun té ka matjé épi, anmizi-anmizi, nou wè an mo kréol tijé (jaillir) adan an fraz fwansé, épi dé mo, twa mo, jik lè moun-lan ka rivé matjé an fraz kréyol antiè. La ankò sé an ranboulzay kiltirel ki la pis laplipa adan sé moun-tala pa janmen apwann matjé kréyol lè yo té lékol.

3

   Kon nou sav, lékol-la ki ka woulé nan péyi Matinik la, sé an lékol ki fwansé épi liv fwansé, pwogram fwansé, lekzanmen fwansé men, soutou, sel lang yo ka sèvi andidan'y sé lang fwansé-a. Sa vré ki dépi apochan (environ) ven lanné, kréyol rantré Linivèsité lé Zantiy ek adan lékol-timoun (école primaire), lékol-jenn-manmay (collège) ek adan lékol-gran-manmay (lycée) men sé pa an matiè ki obligatwè. Lè nou ka jété an zié asou sé chif-la, nou ka konstaté ki apenn 30% lékol Matinik ka fè timanmay apwann li ek matjé kréyol. Kidonk sé moun-la ki ka sèvi'y asou Entènet-la, yo pa janmen apwann li lékol !

4

  Kifè (ce qui fait que), okoumansman, kontel (par exemple) asou Facebook, moun té ka matjé kréyol-la nenpot ki manniè kivédi (c'est-à-dire) yo té ka imité lòtograf lang fwansé a. Sa nowmal pis sé sel model lékriti yo té konnet. Epi, sa ki té konnet titak lékriti GEREC la koumansé ka krititjé yo, ka mandé yo sispann matjé kréyol nenpot manniè ek, lanné apré lanné, nou koumansé wè ki lékriti laplipa moun asou Twel-la ka rabonni (rabonni) toubannman. Dayè, dé sèten moun mété kò-yo akwèdi (comme qui dirait) pwofésè lékriti kréyol ek koumansé fè lison asou sé liannay sosial la. Bagay-tala trapé anpil siksé, sitelman siksé ki jis ni moun ki désidé fè sa yo ka kriyé Master-class pou matjé lang-lan !

5

   Men sa ki pli fò adan zafè sèvi Entènet-la, sé ki i sé sel koté éti an lang ki dominé, ki anba lopsion an lot, ki kwa pwan fè ek éti disparet pé pwan'y, ka kantékanté (rivaliser) épi sé lang wototo a (prestigieux) kontel fwansé, anglé, panyol, chinwa kisasayésa...Asou Facebook, kréyol-la menm wotè ki fwansé a ! Ek Matinik, moun ka bokanté plizanpli tikourilet (SMS) an kréyol aloski okoumansman, sé an fwansé yo té ka fè'y. Kidonk Entènet sé an bénédision ba sé lang-lan, kontal kréyol, ki poko ka wè douvan yo, éti yo ka koré balan-yo.

   Dayè, si ni jòdi-jou sitelman pankat ki matjé an kréyol lè zot wè ni tjek manifestasion nan lari, sé davwè moun pwan labitid sèvi épi kréyol asou téléfòn powtab yo ek asou Entènet. Matjé kréyol vini an bagay ki toutafetman natirel atjelman.

   Epi, ni nichtwel (site-web) kon ta nou an ki ka sèvi anni ki kréyol !...

6

Commentaires

Politik langistik

Albè

02/05/2021 - 12:31

Sa vré ki jòdijou, lank kréyol nou an tibwen toupatou, mé sé nonm politik-nou an poko konpwann ki ayen pé ké chanjé vréman si pa ni an véritab politik langistik kon sa ja ka ekzisté dé koté kon la Kows oben Kébek.

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Tant qu'ils ne chantent pas "Marine au pouvoir, les Noirs dans les fours crématoires !"...

    @Lidé, le but des exterminations nazies

    Frédéric C.

    27/06/2026 - 16:57

    ...n’était pas "capitaliste" au sens "faire le maximum de fric", mais exterminer sciemment et déf Lire la suite

  • Tant qu'ils ne chantent pas "Marine au pouvoir, les Noirs dans les fours crématoires !"...

    Suprémacistes

    @Lidé

    27/06/2026 - 12:59

    Frédéric il faut dire que le génocide des juifs est une opération capitaliste totale.
    Lire la suite

  • Tant qu'ils ne chantent pas "Marine au pouvoir, les Noirs dans les fours crématoires !"...

    "LE PLUS PEDAGOGIQUE POSSIBLE" ???!

    Albè

    26/06/2026 - 18:46

    Au moment où je rédige ce commentaire je vois le chiffre ridicule de 113 vues au bas de cet artic Lire la suite

  • Tant qu'ils ne chantent pas "Marine au pouvoir, les Noirs dans les fours crématoires !"...

    Merci pour cet article...

    Frédéric C.

    26/06/2026 - 18:06

    ...FK sonne régulièrement l’alerte par rapport à l’arrivée pleine et entière de l’Extrême-Droite Lire la suite

  • Tant qu'ils ne chantent pas "Marine au pouvoir, les Noirs dans les fours crématoires !"...

    Bon, pour une fois je vais rigoler avec ça...

    Frédéric C.

    26/06/2026 - 17:42

    ...les fours crématoires c’était pour se débarrasser des macchabées. Lire la suite

  • Les Trois-ilets menacés de destruction massive (Suite)

    AUCUN ELU ECOLOGISTE EN MARTINIQUE !

    Albè

    24/06/2026 - 11:57

    Sauf un élu de la CTM qui s'est présenté aux municipales du Carbet dernièrement et qui a été batt Lire la suite

  • Ben dis donc, sont chauds lapins ces circoncis !

    réponses

    @Lidé

    23/06/2026 - 16:29

    Pourquoi autant d'affects?
    Lire la suite

  • Ben dis donc, sont chauds lapins ces circoncis !

    KALINAGOS ???!

    Albè

    23/06/2026 - 07:59

    Arrêtez votre délire ! Lire la suite

  • Ben dis donc, sont chauds lapins ces circoncis !

    Concernant les Amérindiens !!!!!!!!!

    @Lidé

    23/06/2026 - 02:40

    Pourquoi fondas et les autres gardent ignorés la réalité du comportement des amérindiens esclava Lire la suite

  • Ben dis donc, sont chauds lapins ces circoncis !

    Albè vous jouez sur les mots...

    Frédéric C.

    22/06/2026 - 14:00

    ...rapport au substantif "raison". Mon dernier message voulait dire "an nou tÿoué kozé-a".

    Lire la suite