Jòdi-jou, kréyol matjé tibwen toupatou

   Avan Entènet fè tan paret, kivédi avan sé lanné 1990 la, wè an bagay ki matjé an lang kréyol té ra kité ra ka alé. Sitelman ra ki moun pa té ka menm rimatjé sa.

   Epi Twel-la (Web) la débatjé anlè nou épi tout kalté model liannay sosial kontel Facebook, Instagram, Twitter, bagay kon sa... Kifè, tout moun, pa anni (seulement) grangrek, koumansé ka matjé tou lé jou davwè (parce que) sifi an moun té fini lékol-li ek koumansé djoubaké (travailler),  i pa té ka djè ni anchay lokazion matjé. Pa menm an fwansé ! Lè ou plonbié, chofè lotobis, késiè adan an sipèmarché, mékanisien, agrikiltè kisasayésa...(etc...), ki lè ou ka matjé kéchoy ? Pies tan !

2

   Men, Entènet-la vini chouboulé sitiasion-tala. Nenpot moun pé matjé sa i lé, an moman-an i lé a ek asou sijé-a ki ka antérésé'y la. Sé pa dot ki an ranboulzay (révolution) kiltirel ki la. Plonbié-a, késiè sipèmarché-a oben mékanisien-an ni Whatsap, i ni Facebook, i pé ni Instagram ek jik, délè, Twitter. Okoumansman, atè Matinik, lè Entènet té fini rivé, sé an fwansé moun té ka matjé épi, anmizi-anmizi, nou wè an mo kréol tijé (jaillir) adan an fraz fwansé, épi dé mo, twa mo, jik lè moun-lan ka rivé matjé an fraz kréyol antiè. La ankò sé an ranboulzay kiltirel ki la pis laplipa adan sé moun-tala pa janmen apwann matjé kréyol lè yo té lékol.

3

   Kon nou sav, lékol-la ki ka woulé nan péyi Matinik la, sé an lékol ki fwansé épi liv fwansé, pwogram fwansé, lekzanmen fwansé men, soutou, sel lang yo ka sèvi andidan'y sé lang fwansé-a. Sa vré ki dépi apochan (environ) ven lanné, kréyol rantré Linivèsité lé Zantiy ek adan lékol-timoun (école primaire), lékol-jenn-manmay (collège) ek adan lékol-gran-manmay (lycée) men sé pa an matiè ki obligatwè. Lè nou ka jété an zié asou sé chif-la, nou ka konstaté ki apenn 30% lékol Matinik ka fè timanmay apwann li ek matjé kréyol. Kidonk sé moun-la ki ka sèvi'y asou Entènet-la, yo pa janmen apwann li lékol !

4

  Kifè (ce qui fait que), okoumansman, kontel (par exemple) asou Facebook, moun té ka matjé kréyol-la nenpot ki manniè kivédi (c'est-à-dire) yo té ka imité lòtograf lang fwansé a. Sa nowmal pis sé sel model lékriti yo té konnet. Epi, sa ki té konnet titak lékriti GEREC la koumansé ka krititjé yo, ka mandé yo sispann matjé kréyol nenpot manniè ek, lanné apré lanné, nou koumansé wè ki lékriti laplipa moun asou Twel-la ka rabonni (rabonni) toubannman. Dayè, dé sèten moun mété kò-yo akwèdi (comme qui dirait) pwofésè lékriti kréyol ek koumansé fè lison asou sé liannay sosial la. Bagay-tala trapé anpil siksé, sitelman siksé ki jis ni moun ki désidé fè sa yo ka kriyé Master-class pou matjé lang-lan !

5

   Men sa ki pli fò adan zafè sèvi Entènet-la, sé ki i sé sel koté éti an lang ki dominé, ki anba lopsion an lot, ki kwa pwan fè ek éti disparet pé pwan'y, ka kantékanté (rivaliser) épi sé lang wototo a (prestigieux) kontel fwansé, anglé, panyol, chinwa kisasayésa...Asou Facebook, kréyol-la menm wotè ki fwansé a ! Ek Matinik, moun ka bokanté plizanpli tikourilet (SMS) an kréyol aloski okoumansman, sé an fwansé yo té ka fè'y. Kidonk Entènet sé an bénédision ba sé lang-lan, kontal kréyol, ki poko ka wè douvan yo, éti yo ka koré balan-yo.

   Dayè, si ni jòdi-jou sitelman pankat ki matjé an kréyol lè zot wè ni tjek manifestasion nan lari, sé davwè moun pwan labitid sèvi épi kréyol asou téléfòn powtab yo ek asou Entènet. Matjé kréyol vini an bagay ki toutafetman natirel atjelman.

   Epi, ni nichtwel (site-web) kon ta nou an ki ka sèvi anni ki kréyol !...

6

Commentaires

Politik langistik

Albè

02/05/2021 - 12:31

Sa vré ki jòdijou, lank kréyol nou an tibwen toupatou, mé sé nonm politik-nou an poko konpwann ki ayen pé ké chanjé vréman si pa ni an véritab politik langistik kon sa ja ka ekzisté dé koté kon la Kows oben Kébek.

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Démographie : le monde arabophone dépasse le monde hispanophone

    Résistance

    MAMDIARRA DIAWARA

    19/04/2024 - 08:07

    Les Amérindiens ont résisté énergiquement à l'invasion qui leur était imposée. Lire la suite

  • Démographie : le monde arabophone dépasse le monde hispanophone

    Résistance

    MAMDIARRA DIAWARA

    19/04/2024 - 08:06

    Les Amérindiens ont résisté énergiquement à l'invasion qui leur était imposée. Lire la suite

  • Matinik à mourir de rire

    Véyative, jugez par vous-même...

    Frédéric C.

    18/04/2024 - 16:39

    ...voici le lien vers la déclaration sur Facebook de Péyi-a concernant le décès de Maryse Condé : Lire la suite

  • Démographie : le monde arabophone dépasse le monde hispanophone

    LES AMERINDIENS "DE SOUCHE"

    Albè

    18/04/2024 - 13:29

    ...ont été remplacés par des Européens, puis des Africains qu'ils avaient réduits en esclavage, m Lire la suite

  • Démographie : le monde arabophone dépasse le monde hispanophone

    J'adore la démographie.

    MAMDIARRA DIAWARA

    17/04/2024 - 23:10

    C'est une discipline trop marginalisée qui mérite néanmoins qu'on s'y interesse de près surtout a Lire la suite