Avan Entènet fè tan paret, kivédi avan sé lanné 1990 la, wè an bagay ki matjé an lang kréyol té ra kité ra ka alé. Sitelman ra ki moun pa té ka menm rimatjé sa.
Epi Twel-la (Web) la débatjé anlè nou épi tout kalté model liannay sosial kontel Facebook, Instagram, Twitter, bagay kon sa... Kifè, tout moun, pa anni (seulement) grangrek, koumansé ka matjé tou lé jou davwè (parce que) sifi an moun té fini lékol-li ek koumansé djoubaké (travailler), i pa té ka djè ni anchay lokazion matjé. Pa menm an fwansé ! Lè ou plonbié, chofè lotobis, késiè adan an sipèmarché, mékanisien, agrikiltè kisasayésa...(etc...), ki lè ou ka matjé kéchoy ? Pies tan !

Men, Entènet-la vini chouboulé sitiasion-tala. Nenpot moun pé matjé sa i lé, an moman-an i lé a ek asou sijé-a ki ka antérésé'y la. Sé pa dot ki an ranboulzay (révolution) kiltirel ki la. Plonbié-a, késiè sipèmarché-a oben mékanisien-an ni Whatsap, i ni Facebook, i pé ni Instagram ek jik, délè, Twitter. Okoumansman, atè Matinik, lè Entènet té fini rivé, sé an fwansé moun té ka matjé épi, anmizi-anmizi, nou wè an mo kréol tijé (jaillir) adan an fraz fwansé, épi dé mo, twa mo, jik lè moun-lan ka rivé matjé an fraz kréyol antiè. La ankò sé an ranboulzay kiltirel ki la pis laplipa adan sé moun-tala pa janmen apwann matjé kréyol lè yo té lékol.

Kon nou sav, lékol-la ki ka woulé nan péyi Matinik la, sé an lékol ki fwansé épi liv fwansé, pwogram fwansé, lekzanmen fwansé men, soutou, sel lang yo ka sèvi andidan'y sé lang fwansé-a. Sa vré ki dépi apochan (environ) ven lanné, kréyol rantré Linivèsité lé Zantiy ek adan lékol-timoun (école primaire), lékol-jenn-manmay (collège) ek adan lékol-gran-manmay (lycée) men sé pa an matiè ki obligatwè. Lè nou ka jété an zié asou sé chif-la, nou ka konstaté ki apenn 30% lékol Matinik ka fè timanmay apwann li ek matjé kréyol. Kidonk sé moun-la ki ka sèvi'y asou Entènet-la, yo pa janmen apwann li lékol !

Kifè (ce qui fait que), okoumansman, kontel (par exemple) asou Facebook, moun té ka matjé kréyol-la nenpot ki manniè kivédi (c'est-à-dire) yo té ka imité lòtograf lang fwansé a. Sa nowmal pis sé sel model lékriti yo té konnet. Epi, sa ki té konnet titak lékriti GEREC la koumansé ka krititjé yo, ka mandé yo sispann matjé kréyol nenpot manniè ek, lanné apré lanné, nou koumansé wè ki lékriti laplipa moun asou Twel-la ka rabonni (rabonni) toubannman. Dayè, dé sèten moun mété kò-yo akwèdi (comme qui dirait) pwofésè lékriti kréyol ek koumansé fè lison asou sé liannay sosial la. Bagay-tala trapé anpil siksé, sitelman siksé ki jis ni moun ki désidé fè sa yo ka kriyé Master-class pou matjé lang-lan !

Men sa ki pli fò adan zafè sèvi Entènet-la, sé ki i sé sel koté éti an lang ki dominé, ki anba lopsion an lot, ki kwa pwan fè ek éti disparet pé pwan'y, ka kantékanté (rivaliser) épi sé lang wototo a (prestigieux) kontel fwansé, anglé, panyol, chinwa kisasayésa...Asou Facebook, kréyol-la menm wotè ki fwansé a ! Ek Matinik, moun ka bokanté plizanpli tikourilet (SMS) an kréyol aloski okoumansman, sé an fwansé yo té ka fè'y. Kidonk Entènet sé an bénédision ba sé lang-lan, kontal kréyol, ki poko ka wè douvan yo, éti yo ka koré balan-yo.
Dayè, si ni jòdi-jou sitelman pankat ki matjé an kréyol lè zot wè ni tjek manifestasion nan lari, sé davwè moun pwan labitid sèvi épi kréyol asou téléfòn powtab yo ek asou Entènet. Matjé kréyol vini an bagay ki toutafetman natirel atjelman.
Epi, ni nichtwel (site-web) kon ta nou an ki ka sèvi anni ki kréyol !...

Et connard en même temps puisqu'il écrit que "tout ce qui est géré par les Martiniquais eux-mêmes Lire la suite
Parfois les dés peuvent être pipés au départ lorsque la compétence est récupérée. Lire la suite
Contrairement à des abrutis caractérisés faisant l'apologie de ce qui est "géré par des Nègres" ( Lire la suite
Un vrai coktail pour faire exploser la caisse.
Lire la suite
Ne serait-ce que le TCSP ! Et toi, gros bouffon, tu verrais QUOI ? Lire la suite
1) Branchi :c'est lui et ses copains de la CTM qui gèrent Mqe Transport ,oui ou non ? Lire la suite
Selon Yeg-Yug-Troyag-Jean-Nemar, les Africains ont tous été castrés par les Arabes. Lire la suite
Sans oublier qu'Israël aidait l'Afrique du Sud de l'Apartheid à construire une bombe atomique ! Lire la suite
israel est derrière tous les crimes et déstabilisation en Afrique, ce peuple est un cancer pour l Lire la suite
...les hôpitaux refusent d'utiliser le sang des donneurs noirs (les Falashas), ce que cette Sénég Lire la suite
Commentaires
Politik langistik
Albè
02/05/2021 - 12:31
Sa vré ki jòdijou, lank kréyol nou an tibwen toupatou, mé sé nonm politik-nou an poko konpwann ki ayen pé ké chanjé vréman si pa ni an véritab politik langistik kon sa ja ka ekzisté dé koté kon la Kows oben Kébek.