Jòdi-jou, kréyol matjé tibwen toupatou

Rubrique

   Avan Entènet fè tan paret, kivédi avan sé lanné 1990 la, wè an bagay ki matjé an lang kréyol té ra kité ra ka alé. Sitelman ra ki moun pa té ka menm rimatjé sa.

   Epi Twel-la (Web) la débatjé anlè nou épi tout kalté model liannay sosial kontel Facebook, Instagram, Twitter, bagay kon sa... Kifè, tout moun, pa anni (seulement) grangrek, koumansé ka matjé tou lé jou davwè (parce que) sifi an moun té fini lékol-li ek koumansé djoubaké (travailler),  i pa té ka djè ni anchay lokazion matjé. Pa menm an fwansé ! Lè ou plonbié, chofè lotobis, késiè adan an sipèmarché, mékanisien, agrikiltè kisasayésa...(etc...), ki lè ou ka matjé kéchoy ? Pies tan !

2

   Men, Entènet-la vini chouboulé sitiasion-tala. Nenpot moun pé matjé sa i lé, an moman-an i lé a ek asou sijé-a ki ka antérésé'y la. Sé pa dot ki an ranboulzay (révolution) kiltirel ki la. Plonbié-a, késiè sipèmarché-a oben mékanisien-an ni Whatsap, i ni Facebook, i pé ni Instagram ek jik, délè, Twitter. Okoumansman, atè Matinik, lè Entènet té fini rivé, sé an fwansé moun té ka matjé épi, anmizi-anmizi, nou wè an mo kréol tijé (jaillir) adan an fraz fwansé, épi dé mo, twa mo, jik lè moun-lan ka rivé matjé an fraz kréyol antiè. La ankò sé an ranboulzay kiltirel ki la pis laplipa adan sé moun-tala pa janmen apwann matjé kréyol lè yo té lékol.

3

   Kon nou sav, lékol-la ki ka woulé nan péyi Matinik la, sé an lékol ki fwansé épi liv fwansé, pwogram fwansé, lekzanmen fwansé men, soutou, sel lang yo ka sèvi andidan'y sé lang fwansé-a. Sa vré ki dépi apochan (environ) ven lanné, kréyol rantré Linivèsité lé Zantiy ek adan lékol-timoun (école primaire), lékol-jenn-manmay (collège) ek adan lékol-gran-manmay (lycée) men sé pa an matiè ki obligatwè. Lè nou ka jété an zié asou sé chif-la, nou ka konstaté ki apenn 30% lékol Matinik ka fè timanmay apwann li ek matjé kréyol. Kidonk sé moun-la ki ka sèvi'y asou Entènet-la, yo pa janmen apwann li lékol !

4

  Kifè (ce qui fait que), okoumansman, kontel (par exemple) asou Facebook, moun té ka matjé kréyol-la nenpot ki manniè kivédi (c'est-à-dire) yo té ka imité lòtograf lang fwansé a. Sa nowmal pis sé sel model lékriti yo té konnet. Epi, sa ki té konnet titak lékriti GEREC la koumansé ka krititjé yo, ka mandé yo sispann matjé kréyol nenpot manniè ek, lanné apré lanné, nou koumansé wè ki lékriti laplipa moun asou Twel-la ka rabonni (rabonni) toubannman. Dayè, dé sèten moun mété kò-yo akwèdi (comme qui dirait) pwofésè lékriti kréyol ek koumansé fè lison asou sé liannay sosial la. Bagay-tala trapé anpil siksé, sitelman siksé ki jis ni moun ki désidé fè sa yo ka kriyé Master-class pou matjé lang-lan !

5

   Men sa ki pli fò adan zafè sèvi Entènet-la, sé ki i sé sel koté éti an lang ki dominé, ki anba lopsion an lot, ki kwa pwan fè ek éti disparet pé pwan'y, ka kantékanté (rivaliser) épi sé lang wototo a (prestigieux) kontel fwansé, anglé, panyol, chinwa kisasayésa...Asou Facebook, kréyol-la menm wotè ki fwansé a ! Ek Matinik, moun ka bokanté plizanpli tikourilet (SMS) an kréyol aloski okoumansman, sé an fwansé yo té ka fè'y. Kidonk Entènet sé an bénédision ba sé lang-lan, kontal kréyol, ki poko ka wè douvan yo, éti yo ka koré balan-yo.

   Dayè, si ni jòdi-jou sitelman pankat ki matjé an kréyol lè zot wè ni tjek manifestasion nan lari, sé davwè moun pwan labitid sèvi épi kréyol asou téléfòn powtab yo ek asou Entènet. Matjé kréyol vini an bagay ki toutafetman natirel atjelman.

   Epi, ni nichtwel (site-web) kon ta nou an ki ka sèvi anni ki kréyol !...

6

Commentaires

Politik langistik

Albè

02/05/2021 - 12:31

Sa vré ki jòdijou, lank kréyol nou an tibwen toupatou, mé sé nonm politik-nou an poko konpwann ki ayen pé ké chanjé vréman si pa ni an véritab politik langistik kon sa ja ka ekzisté dé koté kon la Kows oben Kébek.

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Exiger des opérateurs-télé que WC-NEWS ne soit plus diffusée en Martinique !

    ON S'EN FOUT QUE...

    Albè

    04/11/2026 - 09:36

    ...les téléspectateurs hexagonaux s'abreuvent à C-NEWS matin-midi-soir ! Lire la suite

  • Exiger des opérateurs-télé que WC-NEWS ne soit plus diffusée en Martinique !

    Signez la pétition !!

    yeg

    04/11/2026 - 08:37

    Une pétition demandant la radiation de CNEWS du paysage audiovisuel est accessible sur le site de Lire la suite

  • Lapenn pa vo di plis bagay ki sa...

    YEG, YUG, TROYAG-JEAN-NEMAR se...

    Albè

    03/11/2026 - 09:16

    ...TAIT ! Lire la suite

  • Alibi de "troubles psychiatriques" pour le criminel négrophobe et islamophobe de Trappes

    "SEVISSANT SOUS LE FAUX NOM"...

    Albè

    03/11/2026 - 08:44

    ...d'Albè", écris-tu. Laisse-moi rire ! Lire la suite

  • Alibi de "troubles psychiatriques" pour le criminel négrophobe et islamophobe de Trappes

    Réponse à "TES LECONS..."

    yeg

    02/11/2026 - 17:26

    Je cite le commentaire précédent: .....la justice cherche TOUJOURS à leur trouver une excuse liée Lire la suite

  • Alibi de "troubles psychiatriques" pour le criminel négrophobe et islamophobe de Trappes

    TES LECONS...

    Albè

    02/11/2026 - 15:32

    ...tu peux te les foutre au cul, pauvre négro-lepéniste ! Lire la suite

  • Alibi de "troubles psychiatriques" pour le criminel négrophobe et islamophobe de Trappes

    Certains Noirs sont fous ,vous savez ça ?

    yeg

    02/11/2026 - 10:14

    Contrairement à ce qu’énonce caricaturalement cet article rédigé à la va-vite ,en France, il ex Lire la suite

  • ENCORE UNE BELLE MAISON CREOLE DETRUITE

    LE PROBLEME N'EST PAS TELLEMENT...

    Albè

    31/10/2026 - 19:25

    ...la démolition mais la reconstruction à l'aide d'une architecture européenne. Lire la suite

  • ENCORE UNE BELLE MAISON CREOLE DETRUITE

    Démolitions programmées et souvent nécessaires

    Tyler_Durden

    31/10/2026 - 18:32

    Je me permets d intervenir car ces démolitions sont souvent réalisées soit par les propriétaires Lire la suite

  • ENCORE UNE BELLE MAISON CREOLE DETRUITE

    Pour l'auteur de l'article

    fdskyl

    31/10/2026 - 13:05

    La préservation de notre patrimoine martiniquais, qu’il soit antanlontan ou jòdijou, devrait être Lire la suite