Nou andwa rayi Bétjé Matinik pou salopté yo fè zanset-nou, men fok nou rikonnet an bagay kanmenm : yo fò kité fò ka alé.
Ki manniè sa ? Enben, yo fò toubannman adan zafè koupé zeb anba pié-nou ek rékipiré lidé-nou toupannan yo ka détounen sé lidé-tala nan sans-yo. Nan sans-lan ki ka ranjé yo a. Mi 2 lekzanp anpami anchay lo dot :
. an bann ti Bétjé désidé kréyé an asosiyasion ki ka détounen lidé Lakréyolité. Yo kriyé'y "TOUS CREOLES" ek adan'y ni tout kalté moun (Bétjé, Milat, Neg, Zendien kisasayésa...).
. an bann gwo Bétjé désidé lianné épi l'Afrik, bagay pou sa détounen lidé sé Panafrikanis-nou an ek sé jou-tala yo jis ka fè vini Matinik prézidan an péyi afritjen ki ké mennen épi'y an karantenn artis.
Douvan sé makakri-tala, ki sé Kréyolis-nou an ki sé Panafrikanis-nou an rété estébékwé akwèdi boksè ki risivwè an bidim kout-tjok nan mitan tet !
Sa vré ki sé Kréyolis-la chaché riposté ek yo matjé anchay teks pou démontré ki Lakréyolité pa ni an tjou-patat pou wè épi "TOUS CREOLES". Yo espitjé ki sé apré labolision lestravay ki Bétjé déklaré ki sé yo yonn ki "Kréyol" kivédi ki natif-natal Matinik ek ki fok té rivoyé Neg an Afrik kon sé Méritjen-an té fè a. Dayè, sé ansien esklav méritjen-an kréyé 2 péyi : Sierra-Leone ek Liberia. Sé ki, toulitan Neg Matinik té esklav, poblem sav ki moun ki léjitim an péyi-a, ki moun ki natif-natal, pa té ka pozé kò'y pis an esklav pa té an moun nan zié sé Bétjé-a. Mé an 1848, poblem-la vini paret an manniè blip ek adan dives jounal ki té ka paret nan déziem lanmwatié 19è siek-la nan lavil Sen-Piè, pliziè Bétjé mandé ki yo viré-voyé Neg Matinik an Afrik. Kivédi, ant 1848 ek 2007, dat éti asosiyasion "TOUS CREOLES" vini kréyé, kivédi pannan pres 160 lanné, Bétjé déklaré ki sé yo yonn ki té Kréyol épi sibitman, yo anni bokanté pawol. Yo chanjé diskou ek atjelman yo ka di ki tout moun "Kréyol" !!!!
Sa vré ki sé Panafrikanis-la toujou goumen pou fè Matinitjé konpwann ki fok yo lianné épi l'Afrik pis sé koté-tala laplipa zanset-yo ka vini. Yo mété doubout pliziè mouvman pou sa mandé "réparasion" pou zafè lestravay-la ek yo dépotjolé estati esklavajis kon ta D'Esnambuc ek Joséphine ki té ka défidjiré lavil Fodfwans. Men, yo pa rivé konvenk moun Matinik magré sa davwè ni twop moun lakay-nou ki pè kon Djab pè dlo bénit ki nou vini kaskod tjek jou épi La Fwans. Yo pè ped lajan fwansé ek l'Ewop ki ka pèmet nou trapé an larel-lavi ki pli wo ki ta sé lézot péyi La Karayib la ek menm laplipa sé péyi L'Afrik la.
Kidonk, ti Bétjé kouyonnen nou ek gwo Bétjé kouyonnen nou.
Sa bel ba nou !...
...avec le rhum Crassous-de-Médeuil. C’est infâmant pour ce rhum. Lire la suite
...Jean-François BEAUNOL. Lire la suite
On t'a découvert, mon gars ! Lire la suite
En effet les allemands paient des réparations, et on à dédomagés les juifs c'est normal.
Lire la suite
Quand on passe en ce lieu et qu'on en est pas blanc on s'en souvient.
Lire la suite
...dire que le mot d’ordre officieux de la direction de "Péyi-a" est : "J’arnaque! J’arnaque! Lire la suite
...par hasard ? Heu...non ! Lire la suite
Sur ton "Point 1", espèce de conard et de malhonnête, tu sais très bien que les Israéliens font c Lire la suite
1) "Tant que les Israéliens n'admettront pas que la Destruction des Juifs d'Europe est UN CRIME E Lire la suite
Frédéric je suis au courant de la nuance.
Lire la suite