Atè lé Zantiy nou konpwann sé nou ki pli aliéné pa rapot a zafè koulè lapo, mé fok sav ki adan sé péyi l'Afrik-la sé menm bagay-la.
Abo (bien que/although), sé nou, Antiyè, ki pwan plis fè anba lestravay, lè ou ka fè tan gadé konpowtasion moun adan dives péyi afritjen, ou ka rimatjé ki sitiasion-an pa djè diféran di sa ka woulé Matinik ek Gwadloup : pli koulè lapo'w klè, pli moun ka ba'w respektasion. Gwo diférans-lan sé ki, atè lé Zantiy, poblenm-la ka vini di migannay (mélange/ rasial la, di zafè Bétjé anviolé Nègres esklav pannan siek épi siek kifè Milat, Chaben, Kapres kisasayésa... aparet aloski an Afrik, zafè koulè-a ka vini di yo menm, ant yo menm.
Ki manniè sa ?
Enben, atè l'Afrik, ni dives koulè nwè : ni sa ki nwè, ni sa ki neg-nwè ek ni sa ki neg blé. Avan lakolonizasion, pa té ni pies kalté diférans ant sé twa koulè lapo tala. Sé lè Blan fè tan débatjé, mété sé péyi afritjen an anba lopsion-yo (domination) ek fè moun kwè ki lè ou ni lapo blan ou sé an moun ki sipériè, ki poblenm-lan paret. Ni an dézienm tjak (problème/problem) tou : dé sèten Afritjen, soutou madanm, koumansé itilizé pwodui chimik pou klèsi oben blanchi lapo-yo, bagay ki pa ka ekzisté Matinik oben Gwadloup. Kidonk, lè an fanm afritjèn ni lapo klè, kisiswa natirelman kisiswa épi pwodui chimik, laplipa nonm simié sòti oben mayé épi yo.
Pliziè gouvelman ka goumen kont lavant sé pwodui-tala men sa red toubannman pou sa opozé yo antré lakay-yo. Kifè pawol ka monté-désann alé-pou-viré asou klèté lapo ki adan laradio ki asou latélé ki asou sé liannaj (réseau/network) sosial la kon nou pé wè adan vidéo-a ki anba artik-tala...
...ou trop pervers pour comprendre le sens de cet article humoristique. Lire la suite
Suite à ce brillant article ,il apparait que le racisme anti-blancs est un phénomène ancien s'éta Lire la suite
En tant qu'ancien flic Uncle Tom dévoué au colonialisme, nul ne doute que tu t'y connais en "puni Lire la suite
...les occupants de ces bateaux étaient des Antillais ? Lire la suite
...qu'ils tous archivés à la Bibliothèque Schoelcher et aux Archives territoriales ! Lire la suite
Ce personnage valide et en bonne santé (pas mentale mais ça c'est un autre problème ) promet main Lire la suite
...la vie est chère .
Evidemment .
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
Mais, y avait - il vraiment 1000 bateaux en même temps sur l'eau? Lire la suite